Hommikul ärkasime kell 5, et õigeks ajaks ikka lennujaama jõuda. Kuna am olin eelmine õhtu oma kohvris ringi tuulanud siis see oli vaja hommikul jälle kokku pakkida, mis oli väga tüütu aga ok. Sõitsime lennujaama ja hakkasime parkimiskohta otsima. Tergime sellele parklale tiiru ümber, vahepeal külastasime ka vasatassuunavööndit ja lõpuks otsustasime, et mina, ema ja isa lähevad lennujaama ees maha ja Triin ja Kim viivad auto ülemiste parklasse. Mõeldud, tehtud. Passisime siis lennujaamas päris pikalt. Ootasime Teelelt, sest see vana laps oli sisse maganud. Tegime siis check-in'i. Lubatud pagas on 20kg. Mul oli 22.9, aga sellest polnud midagi, sest paksma ei pidanud. Tegelikult oli minul veel väha, sest näiteks Johannal oli 28kg :D. Aga ta võttis kuus kilo vähemaks ja kõik olid õnnelikud. Saime mingid tähtsad YFU ümbrikud, kus oli kindlustuskaart ja veel palju tähtsaid asju sees ning peale seda hakkas pilta kalliralli ja me pidime lennukile minema. Ausalt öeldes pole siiani tunnet, et oleks Saksamaal või ükskõik kus mujal. Väga veider. Igatahes lennukile läksime me üksi. Okei, tegelt 9kesi aga ses suhtes üksi, et ilma YFUkateta. Lend oli normal, maandusime Vilniuses ja läksime juba edasi järgmise lennu gate'i juude, kui järsku ma märkan, et olin oma tähtsa YFU ümbriku koos kindlustusasjadega lennukisse jätnud. Siis hakkas hullem kammajaa pihta. Praegu on selle üle juba väga nalajakas mõelda, et kui jabur see tegelikult oli :D. Igatahes me käisime mööda inimesi ja küsisime, kes oskab inglise keelt. No mitte keegi ei osanud kuni me llõpuks leidsime ühe poemüüja, kes oskas ja meid natuke aitas. Läksime siis mingi turva või asjaga rääkima, kes omakorda rääkis siis ühe teise mehega, kes meid siis lõpuks aitas. Õnneks see mees oskas inglise keelt. Ta siis helistas kellegile, kes pidi tulema sinna infolaua juurde ja ütlema kuidas me asjad kätte saame. No okei. Hakkasime siis ootama. Ja lõpuks me ootasime teda üle poole tunni ja rohkem veel, kuni tuli üks naine, et ühe teise eestlase probleemi lahendada (tal oli antud kaks tallinn-vilnius'e piletit kuigi üks pidi olema vilnius-frankfurt). Rääkisime siis sellele naisele ka oma mure ja tema siis kutsus mingi mehe, kes lõpuks rääkis nende inimestega, kes lennukisse pääsesid. Aega läks, aga asja sai. Et siinkohal tänaks siis eriti Mariat (ma loodan, et sa olid ikka Maria, aga mu mälu võib ka alt vedada:D) a Janikat ja Teelet ka, et te viitsisite minuga koos jamada sellega. Lõpuks sain oma ümbriku kätte siis ja läksime lennukile. lend hilined kolmveerand tundi ja ma ei tea miks. Igatahes ka see lend oli normal ja lõpuks maandusime siis Frankfurdis, kus oli parasjagu 26 kraadi sooja, kuigi päike ei paistnud. Olime siis lennujaamas YFUkatega ja teiste vahetusõpilastega. Teelele tuli isa lennujaama järgi niiet ta ikka vägaa vedas. Meie läksime siis rongiga edasi. Esimene rong seisis päris pikka aega meie ees, aga peale oli kirjutataud ''NO ENTRY'' niiet me ei läinud sellele. Kui see oli eest ära sõitnud, sai YFUkas aru, et see oli õige rong ja me oleks ikkagi pidanud sellele minema. Järgmise rongini jäi üle tunni aja niiet mina, Mari-Ann ja Mihkel läksime sööma, sest me polnud terve päev midagi söönud. Siis passisime veel rongijaamas, kuni tuli uus rong. läksime sellele, tuliime Fuldas maha ja vaatame, et mingi inimestekari tuleb meie poole. Need olid vanemad. Mulle tulid siis vastu ema ja õde. Vend jäi koju. Sõitsime ka siis koju. Mu kodu on vääääga väike. See on vist korter kui ma ei eksi ja ma elan oma õega samas toas. Aga ei kkurda ses suhtes, et pere on nice. Ema on lahe, kuigi ta inglise keelt ei oska aga ikkagi. Õde on ka normal ja vend on veidi veider aga okei, kärab küll :D. Olin siis natuke aega kodus. Okei. Pikka aega suht. Aga kuna ma saksa keelt ei oska siis ma ei oska nendega midagi rääkida. Õde hakkab minuga vahel saksa keeles rääkima siis ma lihtsal naeran näkku talle, sest ma ei saa mitte midagi aru. Hiljem läksime õe (Luisa) ja vennaga (Sebastian ehk Basti) pinksi mängima. Vend on suht pro niiet ma jäin ikka väga alla neile aga ookei. Ei kurda. Tulime siis tagasi, sõime ja vaatasime tlekat. Väga hea toit oli. Siis läksime supermarketisse ja ostsime natuke veel süüa. Nagu ebareaalne kui palju sööki neil on. Neil on kõikkkke, mis vähegi võimalik olla on. Haige :D. Peale poodi tulime koju, pesime osad nõud ära (tähtis teada) ja hakkasime mingit filmi vaatama. kuna nimi oli saksa keeles siis jah. suht arusaamatu mulle. Aga nad olid nii vastutulelikud, et panid filmi inglise keelseks ja alla saksa subtiitrid nende jaoks. Teglikult keegi filmi ei vaadanud. Ma isegi ei tea mis me tegime, aga kuna mul oli uni, siis mina läksin duši alla ja suht peale seda magama. siis oli kell juba 1. Siinse aja järgi muidugi. Meil on Eesti ajast kell 1 tund taga. Magasin suht hästi, kuni mul öösel jalg krampi läks. See oli kerge äratus. Ma loodan, et mu õde selle peale ei ärkanud. Nad pidid hommikul kuuest ärkama, et seitsmeks kuhugi second hand'i oma vanu riideid müüma minna jöuda. Mina siis ärkasin kuskil poole üheksa ajal ja mõtlesin, et olen üksi kodus. Aga ennäe imet. Just natuke aega tagasi astub ema uksest sisse ja hakkab saksakeelset juttu ajama mulle. Nagu ikka ma ei saa midagi aru. Nii palju sain, et Luisa on haige ja magab Basti toas ja vist ema viib mind linna šoppama.
Igatahes ma vist lähen vaatan, mis söögiks saab ja siis arvatavasti linna. Teele, Mari-Ann ja Mihkel, te võite ühendust võtta, kui ka linna lähete:D
No comments:
Post a Comment