Start

Noonii. Alustaks ka siis löpuks. Et siis täna tulin kodus ära ja sinna enam aastaks tagasi ei lähe. Kurb. Okei tegelt pole. Lihtsalt imelik. Eriti veider oli praami peal möelda, et lähen mandrile ja enam tagasi ei lähe. Aga nii ta on.
Hakkasime siis kodus mingi pool 1 tulema ja Tallinna jöudsime 5 ajal. Söitsime siis oma ööbimiskohta, panime asjad maha ja läksime trolliga linna. Oii kuidas trollis sa nalja. Kohe näha, et maalt ja lehmaga. Me ei tahtnud pileteid augustada ja selle asemel lasime neile selle numbri vöi midagi peale kirjutada. Alguses me ei saanud hakkama ja see juba ajas naerma, aga siis Triin tegi nii, et pani hästi korraks selle pileti sinna sisse ja siis käis piiks ja siis see ehmatas veits ära alguses ja siis ta tegi uuesti ja ooh. lihtsalt blondid lapsed peaks ütlema. see oli kohutavalt naljakas lihtsalt. :D
Igatahes tulime siis linnas maha ja hakkasime House'i poole köndima. Läksime sinna, sest Kim oli SSK'lt vöitnud selle resto 500 eeguse kinkekaardi. Söime seal siis sushit ja siis mingit suppi. Sushi oli suht jube. Esimesed jupid sai normaalselt süüa aga iga korraga läks halvemaks. Löpuks oli nii, et pidi pool tundi enne söömist julgust koguma, et kas ikka julged süüa vöi mitte. See oli ka suht koomiline vaatepilt aga mis teha.
Kõht täis, läksime Virusse. Seal käisime raamatupoes, ostsime Saksamaa kaardi (mis on ÜLIISUUR) ja sudoku raamatu. Siis läksime alla toidupoodi ja ostsime väga palju kalevi komme. ikka VÄGA palju. Aga kuna mul on väiksed öed ja vennad seal kaugel maal, siis need saavad kindlalt kohe esimesel päeval otsa(pärispere vend on veel suht trulla niiet ma usun, et paljud kommid löpetavad tema köhus).
Peale seda tulime tagasi ööbimiskohta. Töeline turisti tunne on lihtsalt. Veider.
See köik on veel nii ebareaalne. Mitte mingit tunnet ei ole, et läheks homme hommikul 8.50 Saksamaale. Lihtsalt on tühi tunne. Isegi elevust pole. Igatahes 1st päeval peaks me Frankfurti jöudma. Ma loodan, et me lendame ikka selle lennufirmaga, mis ei streigi. Muidu oleks suuuht pask.