Nonii. Hetkel istun siin rongis Teelega. Kell on nii umbes 11.38. Hakkasime Fuldast migni11.22 liikuma. See oli kohutav. Okei. Sellest tegelt hiljam. Peaegu ütlen kohe alguses ära sulle, emps, et ära pahanda mu sõnavara pärast tänases blogis. Ma lihtsalt ei saa mitte mingit muud moodi kirjeldada teatud asju. Aga alustaks siis oma viimase kolmapäevaga. Kool oli nagu ikka. Peale seda läksin koju kooki küpsetama, sest meil oli neljapäeval mingi lahkumispidu v midagi ja siis köik pidid oma maa kohta midagi küpsetama. Ma ei osanud muud teha ja tegin siis kräsupeakoogi. Selle jaoks oli mul hapukoort vaja. Läksime siis õega poodi ostma. Leidsime ainult ühe ja mötlesime siis, et pohh, võtame viis pakki seda. No okei. Võtsime. Kodus tegin koogitainast ja sinna oli vaja ka hapukoort panna. Tegin siis paki lahti ja mis ma nägin. Selle hapukoore sees olid tilli ja selliste asjade jupid. See polnudki õige hapukoor. Seda määritakse hoopis leivale. Siis oli küll pask. Aga Luisa läks kiiresti rattaga poodi ja tõi õigemat (ei saa öelda, et päris öige, sest see oli 10%ne ja paks. Aga aitas ka.) Tegin siis sellega ja kokku läks mul aega üle 4 tunni. Normaalne noh. Pluss veel glasuur ei tulnud õige välja. Aga okei. Sain hakkama. Mingi pool11 ajal lõpetasin ja siis tegin natuke kodutööd ja läksin magama. Okei tegelt ei läinud. Rääkisime õega veel 1-2ni juttu. Aga siis tuli neljapäev. Ja minu lahkumine aina ligidamale. Appi. Ma hakkan nutma praegu. Aga okei. Kool oli nagu ikka. Peale seda läksime korra linna ja siis Gesale appi selle lahkumispeo jaoks laudu ja toole vedama. Saime selle tehtud, siis korra jäätisekohvikusse (sinna meie lemmikusse) ja me ütlesime meie lemmikule italianole, et me oleme viimast päeva ja siis ta pani ühe kuuli meie lemmikut jäätist meile tasuta juurde. Oli armas. Sealt edasi läksin koju, vahetasin riided ja siis lahkumispeole. No ütleme nii, et alguses oli veider ja siis veel meie slaidishow. No enam igavamaks minna ei saa. Vähemalt minu kooku söödi peaaegu täielikult ära. Tundub, et siis nii pask(sorri, emps) ei olnudki. Peale lahkumispidu(see oli nagu hostidele möeldud, et nende tänamiseks) läksin venna ja ta sõbra Janekiga(ma ei tea, kas oli selline nimi. Midagi sarnast igal juhul) Funparki. Oli jälle tore olla. Koju jõudsime, rääkisin natuke veel öega ja siis magama. Nii. Siis tuli reede. Ütleks nii, et üks masendavamaid ja õnnelikumaid (tean, et imelik aga nii ta oli) päevi siin. (perse(sorri, emps töesti aga ma ei saa muud moodi), õde saatis just sõnumi ja nüüd ma jälle pillin) Okei aga lähme siis nüüd edasi. Esimene tund oli ori. Me pidime seal mingit nömedat harjutust tegema. Katja pani mingi klassikalise möga möngima ja kösiks meil mingi mugava poosi leida ja siis silmad kinni panna. Ja siis ta hakkas rääkima, et kujutage ette,e t teil on viimane õhtusöök perega, vöibolla nad valmistasid sulle midagi erilist. Veel viimane õhtu ja siis veel hommikusöök. Pakid veel oma viimased asjad ja viite oma kohvri autosse. Olete rongijaamas ja astute rongile. Kallistate veel oma peresid viimast korda jne jne. Ja mida mina siis selle löpuks tegin? Loomulikult hakkasin nutma. Kuidas ma saan ära minna siit? Appi kuidas ma seda harjutust vihkasin ( vihkan siiani muidugi). Muud huvitavat oris ei toimunud. Meil tuli lõunapaus ja läksime sööma. Ootasime seal Gesat, et saaks õpsidele kingituse anda. Tegime neile nagu väikese raamatu, kuhu igaüks kirjutas midagi saksa keeles ja pani oma pildi ka. Neile suht meeildis see. No igatahes siis hakkas meil keel ja Gesa ütles, et see on teie viimane päev ja ma olen päris kindet, et te ei ole huvitatud grammatika õppimisest. Tal oli õigus muidugi. Ja siis ta saatis meid linna, et me otsiks nagu kümme inimest kellel on teatud asjad. Et nagu üks inimene kellel on lillepott, teine kellel on vihmavari jne. Ja siis me pidime kõik nad kümme ühele pildile saama. Ja me suutsime seda. Väga lahe oli. Jube kui sõbralikud inimesed olid ikka. Nalja sai. Ma loodan, et ma saan selle pildi üles ka siia laadida löpuks. Ma loooodan. No igatahes peale seda ostsin perele kaardi ja kommikarbi ja läksin koju. Sealt kohe kiiresti oma viimasesse trenni (ja jälle ma pillin). Kuna ma ei läinud oma uute pounaste boxershortsidega sinna oma lahkumispeole siis ma pidin nendega minema viimasesse trenni. Ja ma läksin ka. Oli väga veider. Sest ma ei tea kas ma olen siin varem kirjutanud millised need on ka. Igatahes sellised punased ja ees on õllekruus ja taha on kirjutatud ‘’ one pint a day keeps the doctor away’’. Mr Day sai ikka korralikult naerda. Charles ka. Ja kui mul midagi valesti läks ja ma ei saanud palli korvi või midagi siis mr Dy ütles alati kohe, et ‘’it’s only because of the pants’’. Normaalne. Kui ma trennist ära läksin siis ma pole inimestele isegi tsau õelnud. See oli nii vastik. Aga peale seda oli meil veel see spordiõhtusöök. Seal ma vähemalt nägin veel köiki inimesi ja sain neile tsau öelda. Igatahes peale trenni läksimegi siis koju, kerge dušš ja riietevahetus ja mineks siis ühte bussipeatusesse, kuhu mr Day ka tulema pidi. Ta vista pidi nagu meile seal näitama, et kus see õhtusöök on. Ootasime teda mingi pool tundi ja siis mötlesime, et lähme ise siis sinna. Üritame kuidagi üles leida. Olime mingi kaks ristmikku edasi sõitnud ja nägime, et mr Day sõitis meile vastu. No panime siis järgi (/vahepeal panime venna kuskile teeäärde maha ja keegi ei tea siiani miks) Siis natuke ekslesime ja leidsime ta üles. Võtsime sappa ja läksime Brianile järgi. See on üks väiks kossukutt. Ta on vist mingi 10 äkki? Ja üliarmas selline lahe vend. Sündis ameerikas aga kolis siis saksamaale niiet ta räägin inglise ja saksa keelt mölemat täiesti hästi. Kui olime ta peale võtnud, läksime vennale tagasi sinna teeäärde järgi ja läksime sinna öhtusöögile. Kõik selle spordiklubi inimesed olid seal söömas. Oli tore. Siis selle klubi mingi ma ei tea mis tähtis nina pidas pika köne maha ja siis hakkas mr Day rääkima. Võttis esimese karika välja ja ütles, et see läheb Birgtile. Mulle ehk siis. Mida fakki nagu. Ma arvasin, et meie klubis on keegi teine Birgit ja igaks juhuks ei läinud aga siis mr Day näitas näpuga minu peale ja ütles ‘’come on’’. Ja siis ta hakkas saksa keeles seal juttu rääkima ja ma vaatasin lolli näoga otsa talle ja siis ta hakkas naerma. Rääkisi ikkagi saksa keele edasi ja siis rääkis inglise keeles ka ikkagi. Rääkis, et tal on hea meel, et ma neid välja kannatasin kuigi ma kedagi ei teadnud ja nad on õnnelikud, et ma neil käisin ja ma ei tohi neid ära unustada ja pean ütlema neile ka kui Fuldasse uuesti lähen. Noo loogiline. Esimese asjana lähen ju kossutrenni. Päriselt. Okei siis. Istusime maha uuesti ja ta andis veel teise karika ka. Malenale, et ta iga päev trennis käob ja siis hakkas söömine. Ja siis mr Day tuli minu juurde ja ütles ‘’ sorry, i talked in german with you’’. See oli armas. Pärast veel küsiti mult kaks korda, et kas ma olen ameerikast. Ja kui ma ütlesin, et ei, eestist siis nad tegid suured silmad ja mötlesid, et mis koht see veel on. Seletasin siis ka natuke, et soome all ja nii. Ja siis üks cheerleader arvas, et ma olen 19. normull. Siis kui me ära minema hakkasime, siis mr Day veel ütles, et ma kindlasti neile ütleks kui tagasi tulen ja ma siis ütlesin et loomulikult. Ma luban, vannun, et ma tulen lähiajal tagasi. Ja siis Charles ütles ka, et mul on hea meel, et me tuttavaks saime ja ära meid ikka ära unusta jne. Oli üliarmas. Mõned veel tahtsid, et ma eesti keele midagi ütles. No ma ütlesin siis ‘’minu nimi on Birgit’’ ja nema panid järgi ‘’mini nmi n Birgit’’. Enam vähem nii. Siis jätsin köigiga veel hüvasti ja enne kui ukses välja astusin ütles mr Day mulle ‘’ Birgit, don’t forget your promise’’. Hakkasime siis koju minema ja vahepeal viskasime Briany ka ära ja läksime siis. Kodus hakkasin pakkima. Jube mis masekas oli. Sain enam vähem pakitud kui köik juba magasid peale õe. Me siis õega veel rääkisime mingi 2ni. Ma lihtsalt jäin magama löpuks. Kuigi oleks tahtnud veel kaua kaua üleval olla. Igatahe siis hakkas tänane päev. Päev, mida ma NIIIIIIII FAKING PALJU VIHKAN. Tõesti. Hommikul ärkasin mingi pool9 ajal. Siis läks Luisa linna brönscheneid (? Ei tea kuidas kirjutatakse) tooma. Ainult minu pärast. Väga armas. Ema tegi hommiköögiks veel peekonit mulle ja nii. Jubearmas oli. Minu viimane hommikusöök nendega. Minu PEREGA( okei sorri emps ja eesti pere, mul on nüüd lihtsalt kaks pere. Ärge palun solvuga aga töesti.). Saime söödud ja pakkisin asjad veel köik ära, panin kohvri kinni ja hakkasime rongijaama poole minema, et Manni ära saata. Tema rong läks 40 varem. Olime siis seal koos teele ema ja öega ja manni perega ja minu perega ja siis tuli veel Mihkel ka. See oli üllatus. Hea üllatus. Ja siis kui ma nägin kuidas manni rong ära sõitis ja ma hakkasin mötlema, et mann sõidab praegu ju ära. Siis hakkaksin mina ka pillima. Ja me teelega kahekesi jälle. Siis läksin oma kohvrit ära tooma ja läksime minu platvormile, sest minu rong oli nii 10 min pärast tulemas. Siis helistas eesi emps. Natuke valel ajal. Sorri emps et ma nii ütlen aga oli. Ma hakkasin nutma peale seda kui sa helistasid sest ma ei tahtnud möelda, et ma rongil olen. Peale seda mu pere nägi, et ma nutan ja nad kutsusid mind teistest natuke eraldi, et kingitust anda. Luisa kinkis mulle suure Milka soksi, savist ingli, oma pildi, mingi jutu, mille ma täna öhtul loen ja siis ühe vatikani kahe eurise, mis on suht kallis (ta kogub erinevate maade eurosid) ja vend kinkis ühe kommikarbi ja paki kummikomme. Siis ma hakkasin veel rohkem nutma. See oli lihtsalt niii halb. Siis vaatasime, et oh, rong jääb 5 min hiljaks. Poole min pärast vaatame, et oh 50 mintsa hiljaks. Väga hea. Ja siis jälle ühe min pärast, et rong tuleb õigel ajal. Läks paar minutit ja rong oli juba meie ees. Astusime siis sellele, ise hullemalt nuttes. Viisime kohvrid vagunisse ja läksime kähku ukse poole tagasi, et peresid veel kord näha. Nii kaua kui võimalik. Siis läks uks kinni ja me hakkasime veel hullemalt nutma ja läksime siis istusime maha. Ja rong hakkas vaikselt liikuma. Ma veel vaatasin pere poole viimast korda, rong juba vaikselt liikus ja mida ma nägin. Luisa jooksis järgi mulle. Rong läks aina kiiremaks ja tema ka. See oli lihtsalt niiiiiiii faking armas. Ja siis ma hakkasin blogi kirjutama rongis, ise täielikult nuttes. (praegu olen juba pärisperes ja kell on 21:50. ma ei jöudnud rongis valmis seda) Kirjutasin siis seal ja järsku tuleb sõnum. Ma olin kindel, et vodafoneilt, sest see saadab koguaeg. Aga ei. See oli Luisalt. Ta saatis ’’Twere Birgit, i miss you my sister. You must send me a SMS when we can phone. I hope that you can find a problem and come back ’’ (probleem selles mõttes, et mul oleks põhjust pere vahetada). Siis ma hakkasin jälle nutma noh. See on kõik nii ebareaalne. Kui me Teelega lõpuks Hannoveri jõudsime, läksime rongilt maha, saime mu perega kokku ja läksime Teele õiget platvormi otsima, sest tal oli vaja veel edasi sõita. Ja kuna mu perel polnud aega Teele teist rongi oodata, siis pidin tast enne lahku minema. Siis hakkasime jälle nutma noh. See oli nii haigelt vastik. Kõige hullem päev üldse. Igatahes peale seda tuli siia hostide juurde (ma ei taha öelda kodu.), sõime midagi, pakkisin asjad lahti ja rääkisin perega. Ja nutsin. Ja veel. Ja veel. Ja veel. Pool päeva vähemalt on mul pisarad silmas olnud. Kui ma icqs oma venna ja öega rääkisin, siis vend ütles, et nüüd on nende peres suur auk ja ta teeb kõik, et ma sinna tagasi saaks minna. Peale sööki ütles Andrea(hostema), et ma peaks Fulda perele helistama ja Eesti perele ka. Helistasin siis Fuldasse ja ma hakkasin jälle nutma, ema ja Luisa ka teisel pool toru nutsid. Me rääkisime mingi 40 min vist. Ja peale seda veel netis ka. Appi kuidas ma tagasi tahan. Siis tulid siia mu ema õde oma mehega ja ma grillisime. Peale seda tegid õed mulle jalgrattatuuri v midagi Otze külast(seal ma elan) ja siis mängisime kaarte ja nüüd ma siin siis olen. Üritan mõelda, mis edasi saab. Tuli pikk blog, aga oli ka mida kirjutada. Vaatab, mis edasi saab. Loodan, et mu tulevane kodu on siiski taas Fulda. Praegu aga kõik.