Nonii. Hetkel istun siin rongis Teelega. Kell on nii umbes 11.38. Hakkasime Fuldast migni11.22 liikuma. See oli kohutav. Okei. Sellest tegelt hiljam. Peaegu ütlen kohe alguses ära sulle, emps, et ära pahanda mu sõnavara pärast tänases blogis. Ma lihtsalt ei saa mitte mingit muud moodi kirjeldada teatud asju. Aga alustaks siis oma viimase kolmapäevaga. Kool oli nagu ikka. Peale seda läksin koju kooki küpsetama, sest meil oli neljapäeval mingi lahkumispidu v midagi ja siis köik pidid oma maa kohta midagi küpsetama. Ma ei osanud muud teha ja tegin siis kräsupeakoogi. Selle jaoks oli mul hapukoort vaja. Läksime siis õega poodi ostma. Leidsime ainult ühe ja mötlesime siis, et pohh, võtame viis pakki seda. No okei. Võtsime. Kodus tegin koogitainast ja sinna oli vaja ka hapukoort panna. Tegin siis paki lahti ja mis ma nägin. Selle hapukoore sees olid tilli ja selliste asjade jupid. See polnudki õige hapukoor. Seda määritakse hoopis leivale. Siis oli küll pask. Aga Luisa läks kiiresti rattaga poodi ja tõi õigemat (ei saa öelda, et päris öige, sest see oli 10%ne ja paks. Aga aitas ka.) Tegin siis sellega ja kokku läks mul aega üle 4 tunni. Normaalne noh. Pluss veel glasuur ei tulnud õige välja. Aga okei. Sain hakkama. Mingi pool11 ajal lõpetasin ja siis tegin natuke kodutööd ja läksin magama. Okei tegelt ei läinud. Rääkisime õega veel 1-2ni juttu. Aga siis tuli neljapäev. Ja minu lahkumine aina ligidamale. Appi. Ma hakkan nutma praegu. Aga okei. Kool oli nagu ikka. Peale seda läksime korra linna ja siis Gesale appi selle lahkumispeo jaoks laudu ja toole vedama. Saime selle tehtud, siis korra jäätisekohvikusse (sinna meie lemmikusse) ja me ütlesime meie lemmikule italianole, et me oleme viimast päeva ja siis ta pani ühe kuuli meie lemmikut jäätist meile tasuta juurde. Oli armas. Sealt edasi läksin koju, vahetasin riided ja siis lahkumispeole. No ütleme nii, et alguses oli veider ja siis veel meie slaidishow. No enam igavamaks minna ei saa. Vähemalt minu kooku söödi peaaegu täielikult ära. Tundub, et siis nii pask(sorri, emps) ei olnudki. Peale lahkumispidu(see oli nagu hostidele möeldud, et nende tänamiseks) läksin venna ja ta sõbra Janekiga(ma ei tea, kas oli selline nimi. Midagi sarnast igal juhul) Funparki. Oli jälle tore olla. Koju jõudsime, rääkisin natuke veel öega ja siis magama. Nii. Siis tuli reede. Ütleks nii, et üks masendavamaid ja õnnelikumaid (tean, et imelik aga nii ta oli) päevi siin. (perse(sorri, emps töesti aga ma ei saa muud moodi), õde saatis just sõnumi ja nüüd ma jälle pillin) Okei aga lähme siis nüüd edasi. Esimene tund oli ori. Me pidime seal mingit nömedat harjutust tegema. Katja pani mingi klassikalise möga möngima ja kösiks meil mingi mugava poosi leida ja siis silmad kinni panna. Ja siis ta hakkas rääkima, et kujutage ette,e t teil on viimane õhtusöök perega, vöibolla nad valmistasid sulle midagi erilist. Veel viimane õhtu ja siis veel hommikusöök. Pakid veel oma viimased asjad ja viite oma kohvri autosse. Olete rongijaamas ja astute rongile. Kallistate veel oma peresid viimast korda jne jne. Ja mida mina siis selle löpuks tegin? Loomulikult hakkasin nutma. Kuidas ma saan ära minna siit? Appi kuidas ma seda harjutust vihkasin ( vihkan siiani muidugi). Muud huvitavat oris ei toimunud. Meil tuli lõunapaus ja läksime sööma. Ootasime seal Gesat, et saaks õpsidele kingituse anda. Tegime neile nagu väikese raamatu, kuhu igaüks kirjutas midagi saksa keeles ja pani oma pildi ka. Neile suht meeildis see. No igatahes siis hakkas meil keel ja Gesa ütles, et see on teie viimane päev ja ma olen päris kindet, et te ei ole huvitatud grammatika õppimisest. Tal oli õigus muidugi. Ja siis ta saatis meid linna, et me otsiks nagu kümme inimest kellel on teatud asjad. Et nagu üks inimene kellel on lillepott, teine kellel on vihmavari jne. Ja siis me pidime kõik nad kümme ühele pildile saama. Ja me suutsime seda. Väga lahe oli. Jube kui sõbralikud inimesed olid ikka. Nalja sai. Ma loodan, et ma saan selle pildi üles ka siia laadida löpuks. Ma loooodan. No igatahes peale seda ostsin perele kaardi ja kommikarbi ja läksin koju. Sealt kohe kiiresti oma viimasesse trenni (ja jälle ma pillin). Kuna ma ei läinud oma uute pounaste boxershortsidega sinna oma lahkumispeole siis ma pidin nendega minema viimasesse trenni. Ja ma läksin ka. Oli väga veider. Sest ma ei tea kas ma olen siin varem kirjutanud millised need on ka. Igatahes sellised punased ja ees on õllekruus ja taha on kirjutatud ‘’ one pint a day keeps the doctor away’’. Mr Day sai ikka korralikult naerda. Charles ka. Ja kui mul midagi valesti läks ja ma ei saanud palli korvi või midagi siis mr Dy ütles alati kohe, et ‘’it’s only because of the pants’’. Normaalne. Kui ma trennist ära läksin siis ma pole inimestele isegi tsau õelnud. See oli nii vastik. Aga peale seda oli meil veel see spordiõhtusöök. Seal ma vähemalt nägin veel köiki inimesi ja sain neile tsau öelda. Igatahes peale trenni läksimegi siis koju, kerge dušš ja riietevahetus ja mineks siis ühte bussipeatusesse, kuhu mr Day ka tulema pidi. Ta vista pidi nagu meile seal näitama, et kus see õhtusöök on. Ootasime teda mingi pool tundi ja siis mötlesime, et lähme ise siis sinna. Üritame kuidagi üles leida. Olime mingi kaks ristmikku edasi sõitnud ja nägime, et mr Day sõitis meile vastu. No panime siis järgi (/vahepeal panime venna kuskile teeäärde maha ja keegi ei tea siiani miks) Siis natuke ekslesime ja leidsime ta üles. Võtsime sappa ja läksime Brianile järgi. See on üks väiks kossukutt. Ta on vist mingi 10 äkki? Ja üliarmas selline lahe vend. Sündis ameerikas aga kolis siis saksamaale niiet ta räägin inglise ja saksa keelt mölemat täiesti hästi. Kui olime ta peale võtnud, läksime vennale tagasi sinna teeäärde järgi ja läksime sinna öhtusöögile. Kõik selle spordiklubi inimesed olid seal söömas. Oli tore. Siis selle klubi mingi ma ei tea mis tähtis nina pidas pika köne maha ja siis hakkas mr Day rääkima. Võttis esimese karika välja ja ütles, et see läheb Birgtile. Mulle ehk siis. Mida fakki nagu. Ma arvasin, et meie klubis on keegi teine Birgit ja igaks juhuks ei läinud aga siis mr Day näitas näpuga minu peale ja ütles ‘’come on’’. Ja siis ta hakkas saksa keeles seal juttu rääkima ja ma vaatasin lolli näoga otsa talle ja siis ta hakkas naerma. Rääkisi ikkagi saksa keele edasi ja siis rääkis inglise keeles ka ikkagi. Rääkis, et tal on hea meel, et ma neid välja kannatasin kuigi ma kedagi ei teadnud ja nad on õnnelikud, et ma neil käisin ja ma ei tohi neid ära unustada ja pean ütlema neile ka kui Fuldasse uuesti lähen. Noo loogiline. Esimese asjana lähen ju kossutrenni. Päriselt. Okei siis. Istusime maha uuesti ja ta andis veel teise karika ka. Malenale, et ta iga päev trennis käob ja siis hakkas söömine. Ja siis mr Day tuli minu juurde ja ütles ‘’ sorry, i talked in german with you’’. See oli armas. Pärast veel küsiti mult kaks korda, et kas ma olen ameerikast. Ja kui ma ütlesin, et ei, eestist siis nad tegid suured silmad ja mötlesid, et mis koht see veel on. Seletasin siis ka natuke, et soome all ja nii. Ja siis üks cheerleader arvas, et ma olen 19. normull. Siis kui me ära minema hakkasime, siis mr Day veel ütles, et ma kindlasti neile ütleks kui tagasi tulen ja ma siis ütlesin et loomulikult. Ma luban, vannun, et ma tulen lähiajal tagasi. Ja siis Charles ütles ka, et mul on hea meel, et me tuttavaks saime ja ära meid ikka ära unusta jne. Oli üliarmas. Mõned veel tahtsid, et ma eesti keele midagi ütles. No ma ütlesin siis ‘’minu nimi on Birgit’’ ja nema panid järgi ‘’mini nmi n Birgit’’. Enam vähem nii. Siis jätsin köigiga veel hüvasti ja enne kui ukses välja astusin ütles mr Day mulle ‘’ Birgit, don’t forget your promise’’. Hakkasime siis koju minema ja vahepeal viskasime Briany ka ära ja läksime siis. Kodus hakkasin pakkima. Jube mis masekas oli. Sain enam vähem pakitud kui köik juba magasid peale õe. Me siis õega veel rääkisime mingi 2ni. Ma lihtsalt jäin magama löpuks. Kuigi oleks tahtnud veel kaua kaua üleval olla. Igatahe siis hakkas tänane päev. Päev, mida ma NIIIIIIII FAKING PALJU VIHKAN. Tõesti. Hommikul ärkasin mingi pool9 ajal. Siis läks Luisa linna brönscheneid (? Ei tea kuidas kirjutatakse) tooma. Ainult minu pärast. Väga armas. Ema tegi hommiköögiks veel peekonit mulle ja nii. Jubearmas oli. Minu viimane hommikusöök nendega. Minu PEREGA( okei sorri emps ja eesti pere, mul on nüüd lihtsalt kaks pere. Ärge palun solvuga aga töesti.). Saime söödud ja pakkisin asjad veel köik ära, panin kohvri kinni ja hakkasime rongijaama poole minema, et Manni ära saata. Tema rong läks 40 varem. Olime siis seal koos teele ema ja öega ja manni perega ja minu perega ja siis tuli veel Mihkel ka. See oli üllatus. Hea üllatus. Ja siis kui ma nägin kuidas manni rong ära sõitis ja ma hakkasin mötlema, et mann sõidab praegu ju ära. Siis hakkaksin mina ka pillima. Ja me teelega kahekesi jälle. Siis läksin oma kohvrit ära tooma ja läksime minu platvormile, sest minu rong oli nii 10 min pärast tulemas. Siis helistas eesi emps. Natuke valel ajal. Sorri emps et ma nii ütlen aga oli. Ma hakkasin nutma peale seda kui sa helistasid sest ma ei tahtnud möelda, et ma rongil olen. Peale seda mu pere nägi, et ma nutan ja nad kutsusid mind teistest natuke eraldi, et kingitust anda. Luisa kinkis mulle suure Milka soksi, savist ingli, oma pildi, mingi jutu, mille ma täna öhtul loen ja siis ühe vatikani kahe eurise, mis on suht kallis (ta kogub erinevate maade eurosid) ja vend kinkis ühe kommikarbi ja paki kummikomme. Siis ma hakkasin veel rohkem nutma. See oli lihtsalt niii halb. Siis vaatasime, et oh, rong jääb 5 min hiljaks. Poole min pärast vaatame, et oh 50 mintsa hiljaks. Väga hea. Ja siis jälle ühe min pärast, et rong tuleb õigel ajal. Läks paar minutit ja rong oli juba meie ees. Astusime siis sellele, ise hullemalt nuttes. Viisime kohvrid vagunisse ja läksime kähku ukse poole tagasi, et peresid veel kord näha. Nii kaua kui võimalik. Siis läks uks kinni ja me hakkasime veel hullemalt nutma ja läksime siis istusime maha. Ja rong hakkas vaikselt liikuma. Ma veel vaatasin pere poole viimast korda, rong juba vaikselt liikus ja mida ma nägin. Luisa jooksis järgi mulle. Rong läks aina kiiremaks ja tema ka. See oli lihtsalt niiiiiiii faking armas. Ja siis ma hakkasin blogi kirjutama rongis, ise täielikult nuttes. (praegu olen juba pärisperes ja kell on 21:50. ma ei jöudnud rongis valmis seda) Kirjutasin siis seal ja järsku tuleb sõnum. Ma olin kindel, et vodafoneilt, sest see saadab koguaeg. Aga ei. See oli Luisalt. Ta saatis ’’Twere Birgit, i miss you my sister. You must send me a SMS when we can phone. I hope that you can find a problem and come back ’’ (probleem selles mõttes, et mul oleks põhjust pere vahetada). Siis ma hakkasin jälle nutma noh. See on kõik nii ebareaalne. Kui me Teelega lõpuks Hannoveri jõudsime, läksime rongilt maha, saime mu perega kokku ja läksime Teele õiget platvormi otsima, sest tal oli vaja veel edasi sõita. Ja kuna mu perel polnud aega Teele teist rongi oodata, siis pidin tast enne lahku minema. Siis hakkasime jälle nutma noh. See oli nii haigelt vastik. Kõige hullem päev üldse. Igatahes peale seda tuli siia hostide juurde (ma ei taha öelda kodu.), sõime midagi, pakkisin asjad lahti ja rääkisin perega. Ja nutsin. Ja veel. Ja veel. Ja veel. Pool päeva vähemalt on mul pisarad silmas olnud. Kui ma icqs oma venna ja öega rääkisin, siis vend ütles, et nüüd on nende peres suur auk ja ta teeb kõik, et ma sinna tagasi saaks minna. Peale sööki ütles Andrea(hostema), et ma peaks Fulda perele helistama ja Eesti perele ka. Helistasin siis Fuldasse ja ma hakkasin jälle nutma, ema ja Luisa ka teisel pool toru nutsid. Me rääkisime mingi 40 min vist. Ja peale seda veel netis ka. Appi kuidas ma tagasi tahan. Siis tulid siia mu ema õde oma mehega ja ma grillisime. Peale seda tegid õed mulle jalgrattatuuri v midagi Otze külast(seal ma elan) ja siis mängisime kaarte ja nüüd ma siin siis olen. Üritan mõelda, mis edasi saab. Tuli pikk blog, aga oli ka mida kirjutada. Vaatab, mis edasi saab. Loodan, et mu tulevane kodu on siiski taas Fulda. Praegu aga kõik.

Viimane

Et siis jätkame laupäevast ehk. Käisime linnas siis, läksime eisbar'i nagu ikka(päike paistis) istusime seal natuke ja vaatasime kella ja mötlesime, et oleks paras aeg koju minema hakata. Astume uksest välja ja näeme, et tuleb hullem padukas lihtsalt. No passisime natuke siis veel seal ja mötlesim, et peame ikka üritama bussile jöuda. Jooksime siis bussipeatusesse, saime bussile ja läksime koju. Teele ööbis manni pool, sest me tahtsime õhtul välja minna. Kodus siis ma ei tea mis ma tegin. Panin vist valmis ja siis igatahes läksime linna. Bussis sain kaalika ja manniga kokku jälle, Läksime siis Stadtschlossis maha ja seal saime veel Nicoga kokku. Siis läksime Funparki. No algus polnud hea. Inimesi oli 20ringis. Aga peale 2 tundi läks asi paremaks. Ja ei tea, kelle järgi inimesed tantsime tulid. Ei tea töesti (MEIE, haha:D). Tantsisime siis ja värki, oli lahe ja siis läksime taksoga koju. Woohoo. Siis hakkas pühapäev. Seda ma enam ikka üldse ei mäleta. Ei tegelt. Ah jaaa. Ema ja õde näitasid mulle linna vanimat kirikut - Dom'i. Seal tegime pilte ka, aga need on siiani veel digikas.. Ehk järgmine kord veab rohkem. Ja siis sel päeval mu õde küpsetas. No minggeee kannniiii kui hästi ta kokkab. See toit oli üliiiiheaaa lihtsalt. Ta on ikka palju parem kokk kui mu ema. Aga okei pühapöeva ma rohkem eriti ei mäleta. Siis hakkas esmaspäev. Kool oli nagu ikka vist... Ei mäleta täpselt. Peale kooli läksin igatahes linna. Manni ja kaalikas läksid mingi 20 min pärast koju ja siis ma pidin veel topisega paar minti passima ja siis jäin õde ootama. Me pidime mulle boxershortsid otsima. No mida fakki. Mitte kuskil polnud normaalseid. Lõpuks ostsin mingid punased, kus ees on mingi õllekannupilt ja taga on kiri ''one pint a day keeps the doctor away''. Olid kõige paremad nende seast, kust valida oli. Peale seda käisime Dönerit söömas ja niisama supermarketis lametsemas. Söitsime seal rulaga ja niisama lohistasime papitükipeal ringi. Lõpuks 8 ajal jöudsime koju. Siis vaatasime kuidas teised söid ja siis ma näitasin Eesti empsile veebikast meie kodu ja siis pärisemps ja siinne ema rääkisid msnis. Õhtul rääkisin veel õega päris pikalt. Mingi 1 ajal sain magama alles ja järgmine päev oli 6.30 äratus. MÕNUUUS. No ma ABSOLUUUUTSELT ei taha siit ära minna. Ma olen 100000% kindel, et järgmises peres ma nii löbus ei ole. Nad vaatavad kindlalt imelikult, kui ma midagi lolli teen, siinse õega saab jälle korraliku kõhutäie naerda. Kanni ma ütlen nah. ja mu õde ega ema ka ei taha et ma läheks aga ma pean.. P************eeee. okei okei. Teisipäeval oli kool nagu ikka. inult väga palju materjali. 7 tundi Deutschi ikkagi. Aga okei . Ma ei tohi kurta. Sain ju möne asja vörra targemaks ka. Peale kooli läksime linna nagu ikka, peale seda tulime manniga bussiga koju ja seal bussis oli üks vägaaaa imelik tüdruk. Ma pakun et ta oli nii umbes 9-aastane ja jube kuidas ta jõllitas meid. Mingi istus meie poole jalad üliharkis ja käed ka üleval. Raske on seda kirjeldada, sest see oli ÜLIGHAIGE:D. Igatahes siis jöudsin koju ja nüüd ma siin siis kirjutan seda blogi siin, mis on ikka ülitüüta, aga noh. omal on ka hea lugeda pärast. Praegu ma lähen vahetan kiiresti riided ära ja siis kossu. täna on Mr. Day sünts (see neegrist treener) ja ma tahaks talle önne soovida, aga kuna tal on mingi sünnipäevaparty, siis ta ei tule trenni. Charles on meie treener. See on ka väga lahe vend. Ta pole ka Saksamaalt pärit nagu teine treenergi. Aga okei. kiireks kisub. Tsauks beebid!

Happenings

okei. Peab ikkagi midagi kirjutama. Kolmapäeva ei mäleta eriti. Ah oli vist midagi, et kool nagu alati ja siis läksime linna. 6st pidi mul trenn hakkama aga ma ei tahtnud sinna minna ja läksin hilisema bussiga koju ja ütlesin öele, et jäin bussist maha ja ei taha nii ka minna, et hiljaks jään. Öhtul käisin jooksmas vist. Jah, käisin küll. Tegin siinse reksi. Normal. Õhtut rohkem ei tea, aga siis hakkas neljapäev. Käisime Frankfurdis. Tegelt tegime pilte ka, aaaga ma ei viitsi siia midagi lisada hetkel. Okei, tegelt ühe ju võib.

Et siis hakkame vasakult pihta : Suvaline kutt, Ömer, Ömeri hostvend, Taha, Oleg ja tema ees on Caroline, lillas on Florance, Nicolle, kaalikas, mina, topis(oma soengu üli liigagi õnnelik), manni. Igatahes, seal käisime Anne Frank'i ''muuseumis''. Üliigav koht ja me pidime seal kolm tundi olema. Peale seda otsisime söögikohta ja siis läksime šoppama ja löpuks koju tagasi. Ema ja õde ollid mul rongijaama vastu tunud ja siis mina ja manni jalutasime nendega koju. Manni küsis mult, et kas mu õde oska midagi eesti keeles öelda. No ta oskab öelda ''jää vait'', ''kurat'' ja üks sõna veel(ta tahtsin kossu mänguks roppe sönu:D). Ma siis ütlesin talle, et ta ütleks ''jää vait'', aga ta ei tahtnud öelda ja siis meil oli meie igapäevane ''bitte-nein'' vaidlus. Lõpuks ta ütles, et ma ema paluksin öelda ja siis ta ütles ise emale ''ütle ''jää vait'''' ja ma ei pidanudki enam paluma. Jäigi nii haledalt vahele :D. Igatahes siis jöudsime koju ja ma natuke õppisin sõnu(mingi 10 sõna ombes oma 300st) ja magama. Ah jooksmas käisin ka. Noh üritasin. Jooksim ingi kildi ja siis hakkaks maks jälle jamama. Ma lootsin, et olen sellest jamast lahti saanud, aga no näed, ei ole.
Siis tuli reede. Kool oli nagu ikka ainult, et natuke huvitavam, sest me ei õppinud seal eriti midagi. Üks huvitav asi oli: Caroline(see macho you know) oli seelikuga:D:D:D. Ta oli viimast päeva koolis, sest tal oli hullem koduigatsus ja läks laupäeval rongiga Belgiasse tagasi. Ta tegelt kohe alguses ei tahtnud siia tulla, aga vanemad käskisid, sest neile ei meeldinud Caro 43aastane poiss. Jõhkralt haige on mõelda, et me ei näe elusees, mittemittemitte kunagi teda enam. Tegelt ta oli ju hästi sõbralik. Koguaeg tegi nalja ja värki. Pealegi ta on veel adopteeritud. Tegelikult ta sünid Rumeenias ja siis tema ja ta kaksikõde lapsendati mingi Belgia pere poolt. Aga okei. Peale kooli läksin bussile. Pidin mingi 100m jooksma, sest muidu poleks jöudnud ja juba nii lühikesest maast hakkas maks hullult valutama. Igatahes, läksin bussiga koju, vahetasin riided ja lksin kossu. Võitsin mingi korviviskamise võistluse. Noooormal beat. Imelik oli see, et trennis mul maks absoluutselt ei valutanud. Ma ei saa aru, miks ta vahel valutab ja vahel mitte. No peale kossu tulin koju, pesin, magasin 15 min ja läksin öe klassiõe sünnipäevale. Seal oli veel peale minu ja õe migni umbes 8 tüdrukut. Mul oli kergelt nolifer seal alguses olla, sest ma ei saanud midagi aru, mis nad rääkisid. Pärast sain ma mingi tüdrukuga tuttavaks, kes läheb novembris Hannoveri mingit jalkamängu vaatam ja ju näeb. Me vist saame isegi kokku v midagi. Aga siis sünnipäevalapse ema töi meid koju. Jäin suht kohe magama. Ja nüüd on siis laupäev. Tõusime mingi 10st, sõime hommikust ja nüüd siin oristatakse ja mina kirjutan blogi. Mingi 1-2 ajalt peaks kaalika ja manniga kokku saama. Ma vaatan kuidas mad omal juukseid värvivad ja peale seda peaks linna minema. Rohkem hetkel midagi ei tea. Aga okei siis igatahes nüüd. Vaevalt, et ma nüüd jälle homme midagi kirjutan või ma ei tea aga järgmine nädal ikka. Tschüss!

PALJUUU ÕÕNNEEEE MAAANNNNNIII!! (hilinemisega)

Et siis jah. Mari-Annil oli esmaspäeval sünnipäev. Aga okei. Alustame ikka pühapäevast. Ärkasime õega suht hilja(siin pole nii hilja vähemalt varem ärganud) ehk siis 11st. Siis sõime hommikust ja läksime ühte linne, mis on Point Alphast natuke edasi. Seal elavad Luisa isapoolsed vanavanemad. Käisime siis neil külas. Tal on üliarmas vanaisa ikka, kes alguses sai aru, et ma tulen Inglismaalt, sest ma rääkisin inglise keeles. Crapp. Ma ei mäleta selle linna nime. Igatahes kui me sinna jõudsime, siis panime auto mingi poe parklasse, kust siis mina Luisaga läksime vanavanemate korterisse ja ema mingisse parki. Korteris nägin ainult vanaisa, sest vanaema magas. Luisa rääkis temaga natuke seal ja siis läksime ära. Saime emaga kuskil mänguväljakul kokku ja läksime edasi linna uurima. Jala. Väsitav, sest ilm oli väga soe. Tegin pilte ka aga ei viitsi lisada hetkel. Mingi päev teen ainult pildiblogi ma arvan. Siis näete kõiki. Igatahes hakkasime siis vanavanemate mingisse gardenisse minema ja teepeal jõe ääres kuulsime kassi näugumist. Seal oli mingi vääike kassipoeg ja kuna ma ei suutnud teda sinna jötta, siis võtsime kaasa, sest ühe maja juures pidi kassitoitu olema. See kass koguaeg näugus ainult ja kõik, kes mööda läksid vaatasid alati imelikult. Täpselt siis kui olime jöudnud kassi toidukausi juurde panna ja minema hakkasime, tulid meile kaks tüdrukut vastu, kes küsisid, et kelle kass see on ja kust leidsite jne. Tuli välja, et see oli vist selle tüdruku kass. Oi kui tore. Läksime siis vanavanemate gardenisse, seal rääksime juttu ja siis ema korjas meil autole ja sõitsime tagasi Fuldasse. Grillisime, käisime jooksmas, tegin voodis natuke kodutööd ja läksin magama. Ärkasin, vannituba, buss, kool. Siis oli manni süünniipääeev. Stadtschlossis õnnitlesin siis teda(bussipeatuses). Kaalikas tuli ka ZOBis peale ja ta jöudis kingituse ka osta - jusstuburgeri. Koolis andsime selle talle ja panime küünla ka keskele.Siis algas ori. Seal me laulsime talle saksa keeles palju õnne. Siis oli tund. Pausi ajal sõime manni šokolaadi ja komme ja värke. Ülihead asjad olid. Siis oli veel ori, lõuna ja siis keel. See oli booring niiet lähme edasi. Peale kooli läksime linna, eisbar'i, meie lemmikjäätisekohvikusse. See italiano, kes seal teenindab on üllliiiinaljakas. Me ütlesime talle, et mannil ün sünnipäev, siis ta andis talle ühe ekstra kuuli maja kulul. Seal vaatasime olümpiat - tõstmist. Igav. Mingi Poola nali oli ka vahepeal, aga ei viitsi kirjutada seda. Kui jäätis otsas, läksime ehetepoodi. Manni ostis omale sünnipäevaks sõrmuse. Peale seda läksime bussiga koju. Kodus ma tegin mingid kodused tööd ära, sõin, käisin jooksmas, hüppasin skeidist läbi, ajasin topisega seal juttu, pesin ja läksin magama. Täna ärkasin, tegin köike nagu eile v.a. see, et me jäime oma teisest bussist maha sest esimese bussi juht(jah, kirjutataksegi siin lahku) oli aeglane. jöudsime löpuks ikkagi kooli. Terve päev oli deutsch. Tappev. Appi, kuidas ma magada tahtsin. No lõpuks meil ikkagi vedas ja tunnid said läbi. Me veel ekstra küsisime, et kas saaks tundi alustada 20 min varem et me bussile jöuaks ja sellega linna ja sealt otse eisbar'i. Saimegi. Läksime siis eisbar'i olümpiat vaatama. Kettaheidet muidugi. Mannil ja kaalikal oli eesti lipp ka kaasas. Ma pidin ka vötma aga ma unustasin ära. Igatahes me siis seal söime jäätist ja kisasime(okei mitte päris nii) ''eesti, estland, estonia'' vaheldumisi neid kolme. Peale seda olime veits vee linnapeal, siis läksin bussiga koju, olin arvutis, sõin, käisin kossus, tulin koju, pesin ja nüüd ma siin kirjutan siis. Kuigi tegelt peaks koduseid töid tegema, sest homseks on päris palju teha. Ju ma siis nüüd alustan. Ciao again!

Apfelsaft

Jälle tuleb selline blogi kus kirutada ei viitsi. Aga kuna ma pean mannit ootama siis pole mul muud ikka teha ja kirjutan. Ete siis ma ei mäleta, kus ma pooleli jäin... Alustan igatahes siis neljapäevast, sest selline tunne on, et sellest pole kirutanud. Ighatahes sel päeval käisime Point Alphas. See on kunagine piiripunkt lääne-ja ida-saksamaa vahel. Nägime seal siis, et milline see ''aed'' oli, mis neid kahte eraldas. Alguses oli ainult teepeale rauakolakad pandud ja liiklusmärk, mis ütles '' stoi'', aga lõpuks oli kaks üle 3 meetrist aeda 1400km (ehk kogu piir) järjest. Ja kui proovisid üle saada, siis said surma. Lihtne! Igatahes seal tehti pilte ka aga neid ei viitsi küll praegu siia üles panna. Peale poit alphat läksime kooli sööma ja peale sööki oli meil 50 min aega ja selle aja olime muidugi arvutis. Siis hakkas saksa, mida ma eriti ei mäleta ja peale kooli läksime linna. Käisime vist mäkis nagu alati, siis VIST galeriasse, et manni saaks hapukurki osta ja siis bussile. Ma ei ole kindel, et see päev nii oli, aga tavaliselt on olnud. Siis olin vist kodus.. Jah. Ja siis läksin manniga skeiti, sest Mihkel pidi sinna minema. Aga me jöudsime liiga vara ja siis me niisama istusime pingil, vaatasime, kuidas lapsed sõidavad ja naersime, lihtsalt naersime :D. Siis tuli topis. Avastasime ta nõrga koha. Ta oleks peaaegu nutma hakanud, kui me teda kiusasime. Siis sai kell nii palju, et pidime koju minema, sest õhtul tahtsime funparki minna. Kodus ma panin ennast valmis ja siis helistas manni ja ta tuli oma venna ja tema ühe sõbraga mulle järgi. Siis sõitsime Funparki. See on nagu klubilaadne asi, kus on mitu erinevat ruumi erineva muusikaga - üks vanematele inimestele, üks tantsumuusika ja üks oli hip-hop. Me olime enamuse ajast hip-hopis. Jube hea oli tantsida. Järgmine neljapäev vist jälle. Mingi pool1 jöudsin koju. Siis pessu ja magama. Täna ärkasin siis 9st. Sõin hommikust ja läksime ema ja õega linna šoppama. käisime mööda pooda ja otsisime mulle teksasid, aga ma pole ühtegi leidnud. Selle asemel tegin omale ühe kõrvaaugu. Normaalne. Maksis 8 euri. VÄGA odav. Teistes kohtades on 30-50 euri. Olen rahul igatahes. Nüüd tahan kolme veel ja siinś on kõik ok. Mingi 2 min peale augu tegemist nägin topist. Ta läks skeiti. Rääkisime natuke juttu. Ja neile, kes ei tea, kes on topis siis nüüd teate, et ta on Mihkel ja manni on Mari-Ann ja kaalikas on Teele ja nico on Nicolle. Igatahes peale seda läksime veel ühte poodi, siis nagu alati võtsime jäätise ja siis koju. Kodus koristasime natuke, tegime õega padjasõda ja sõime ja nüüd ma ootan, et manni helistaks. Siis saan temaga kokku ja lähme linna mingile beachpartyle. Pool10 peaks topis ka tulema ja siis vaatab, mis edasi saab. praegu aga kõik. Ciao!

Mercedes-Benz SRS

Noonii. Nüüd ma üritan natke põhjalikumalt kirjutada, et mis siis toimunud on ja panen pilte ka. Oleks viimane aeg käsile võtta see blogi. Alustame siis uuesti pühapäevast. Läksime 11st kodust ära ja hakkasime Monica (see ema sõps) poole sõitma. Kuna mu ema ei saa pikka maad autoga sõita oma kaela pärast, siis sõitis Monica. Läksime mööda kiirteed. Oli päris huvitav. Nägin mõnusaid autosid. Okei. Tegelt mitte eriti. Igatahes mingi aeg jõudsime siis linna. Parkisime auto ära ja läksime linna uurima. Nägime mingit veidrat purskaevu või midagi. Kuna see ei töötanud, siis ma ei tea, mis see oli.

Igatahes tegin sellest pilti ka.

Ja siis tegin emast, Luisast ja Monicast ka pilti.

Siis läksime mingisse kirikusse, mis oli roosa. Olime ainukesed inimesed seal ja siis kui me istusime pingile, siis see krigises väga valjult ja jälle oli minul ja õel vääääga palju nalja.

Siis oli seal veel kergelt suur orel

ja laes see the all seeing eye või midagi.

Kiriku juures ühel tänaval oli üks mõnus ratas ka. Väga korras ja sõiduvalmis. Siis läksime linnapeale. Istusime pingil kesklinnas mingi pool tundi, sest jalad olid jalutamisest väsinud. Siis läksin ostsin omale jäätist, sest nagu mu õde ütleb, olen ma eisjunky. Kui see söödud sai, siis läksime Burger Kingi(täpselt mulle mõeldud) juustuburgerit sööma. Kui see söödud sai, siis läksime Sinna majja, kus Luisal see valimispäev toimus. Samal ajal, kui tema seal YFUkatega oli, olime meie(mine, ema, Monica) selle sama maja kohvikus või restoranis või m a ei tea misasjas. teised jõid kohvi ja mine võitlesin unega. Luisa ''valimispäev'' kesti oma pool tundi kauem, kui pidi niiet see ajas veel rohkem magama. Igatahes siis tulime õhtul koju, pesema ja magama suht. Võibolla tegin ka midagi. Nüüd enam tõesti ei mäleta. Igatahes siis tuli esmaspäev. Algus oli nagu ikka. Koolis oli esimene tund orientation class. Seal tegime mingit yes-no mängu, kus Katja ütles ühe väite ja meie pidime siis minema, kas yes'i alla või no alla. Ühe väite puhul läksid kõik yes'i alla, aga topis nagu ikka tahtis no alla minna, aga ta oli liiga laisk, et sinna minna.

Niiet Katja tõi selle no märgi temani (muidugi kaalikas täiendab seda pilti perfektselt). Rohkem ei tea, mis seal tegime, aga igatahes peale seda tuli saksa. Eriti seda ei mäleta niiet lähme edasi. Läksime peale kooli linna. Käisime mööda poode ja leidsime ühe hea poe, kus on ülinormaalsed asjad ja need on kõik vägaa odavad. Manni ostis omale sealt teksad igatahes. Siis nägime newyorkeri juures seda pildistamiskabiini v midagi, kuhu sa lähed sisse ja siis see masin teeb sust neli passipilti või midagi. Mõtlesime, et teeme nalja. Tegime siis. Läksime neljakesi sisse(noo ruumi oli põrandal ükr ruutmeeter+keset seda kabiini oli veel tool ka. See jäi suht ette, aga pildid saime. ÜLIIIIINALJAKAD. Keegi scannib need arvutisse ja siis saab need siia üles panna. Eriti hea on just see üks pilt, mis on manni täis:D Lähemalt ei seleta. Seda peab ise nägema:D. Igatahes siis saime topisega kokku. Ahjaa pildistamas käisime manni, kaalika ja nicoga. Igatahes sisi käisime Vodafoneis, sest kaalikal oli raha juurde vaja laadida ja siis läksime otsisime mingit kohta, kust saab dönerit. Leidsime, aga otsustasime sinna järgmisel päeval minna. Siis käisime veel igasugustes poodides ja hakkasime bussi poole liikuma. Poolel teel nägin ühte normaalset poodi ja tahtsin sinna minna. Kun kaalikal oli suht kiires, siis ta läks manniga juba ZOBi(bussijaamataoline värk) ja mina ja topis läksime sinna poodi. See polnudki nii huvitan kui lootsid. Dressikat igatahes ei leidnud. Siis vaataisn, et mul oli oma 10 minti veel aega bussini (buss läks 17st) ja hakkasin sinnapoole kiirustama. Kuna topisel oli aega (tema buss läks 25st ja tema peatus oli ligidamal) siis ütlesin talle tsau ja kahemeetriste sammudega hakkasin ZOBi liikuma. Seal nägin siis kaalikat ja manni ja nad rääkisid, et kaalikal sõitis buss ninaeest minema. No normaalne (kaalikas elab 25km kaugusel Fuldast ja järgmine buss läks tal tunni aja pärast aga see ei läinud päris tema koduni välja. Peatus 6km kaugusel). Nii ma siis mõtlesin, et passin temaga sinnas, et mul läheb ka buss tunni pärast. Okei. Proovisime topise ka veel kinni püüda, et oleks huvitavam. Leidsime lapse üles. Siis tegime ma ei tea mida, ei mäleta, ja läksime bussile. Õigemini Teele läks. Sest ma avastasin, et minu buss läheb 17 asemel 32st. Nii ma siis läksin jala koju hoopis. Kodus siis jah.. vaatasin kuidas ema ja vend sõid. Siis läks jutt kuidagi lugemisele ja nad tahtsid, et ma neile loeks. Ma ütlesin, et eieieieiii, ma ei taha, aga ikkagi punnisid peale. Siis õde ütle, et käib boxershortsides meie tänaval. Okei davai. Seda ma tahtsin näha ja lugesin neile siis kaks lauset Luisa esimeset tunnistusest. Peale seda läksime siis jalutama. Oli fun. Nalja sai palju.

Tegin õest siis pilti ka, et milline ta oli nende boxershortsidega. Aga kuna talle ei meeldi pildile jääda, siis ainuke normaalne pilt, mis ma tast sain oli see. Igatahes me siis kõndisime selle tanklani, mis meie tänava lõpus on ja siis järsku mingi kutt tuleb ligidamale ja küsib kus mingi värk asub. Siis mu õde seletas talle midagi ja siis päis see danke-bitte värk ja me hakkasime tanklasse sisse minema. Siis järsku see kutt karjub mu õele järgi, et ta näeb boxershortsides seksikas välja. Sai jälle naerda. Läksime siis tanklasse, kus kedagi ei olnud niiet see oli mõttetu ja hakkasime koju tagasi minema. Läksime samat teed pidi ja siis need kutis seisid ikka seal. Siis nad kutsusid meid endaga rääkima. Käis jälle saksa keelne jutt, millest ma aru ei saanud ja siis tehti meist pilti ja siis älle rääkisid ja siis lõpuks läksime minema. Siis teepeal e rääkisime, et teeks uue diili: tema loeb neli eesti keelset auset ja mine lähen boxershortsidega tema kossutrenni. Nonii. Leppisime siis kokku. Jõudsime koju ja kell oli suht palju ning läksime magama. Siis tuli teisipäev. Hommik oli nagu alati. Sel päeval oli meil terve päev ainult Deutsch. Tüüüütu. Igatahes peale kooli läksime linna(mina, manni, topis, kaalikas). Seal käisime jälle igasugustes poodides ja siis läksime dönerit sööma. teised sõid, mina ei tahtnud, sest ma ei julge niigi kaalule astuda. Siis peale seda läks manni bussiga koju, aga see buss ei peatunud tema peatuses, kuigi manni vajutas stop nuppu. Siis ta pidi teises peatuses maha minema ja jala pika maa kõnsima. Õhtul ta kukkus murumäest alla ja pritsis sulgpallitrennis lapsi veega. Okei tagasi meie juurde. Dönerist läksime edasi linna. Helistasime Nicole. Saime temaga linnas kokku ja läksime piercing studiot otsima. Ei leidnud. Siis vaatasime, et kell on juba piisavalt palju ja läksime bussiga koju. Kodus ma vist olin arvutis äkki? Ei mäleta. Aaa. Sõin õe ja emaga ja siis läksin kossutrenni nende boxershortsidega.

Mul on neist pilt ka. Need on suuht andekad ikka :D. Eriti see tekst seal all. Igatahes koss oli niii mõnus. Sain lõpuks joosta ja pärast tundsin nii hästi. Muidugi ma väääga sakkisin, sest pole oma 4 kuud mänginud või ma ise ka ei tea kui kaua, aga sellest oli pohh. Kõige tähtsam oli see, et ma sain mõnest kalorist lahti. Muidu oli lahe. Treener on neeger ja ülilahe vend. Väga rahul. Igatahes siis tulin koju ja pessu ja magama. Põhimõtteliselt. Nagu alati ega ma tegelikult magama ei lähe. Panen koti valmis, ja räägin perega jne. Aga ma lihtsalt ei viitsi seda kirjutada siia alati. Igatahes siis hakkas kolmapäev. Hommik oli nagu ikka. Koolis oli esimene tund deutsch ja peale sööki oli ori. No ma ei saa. See sööklakutt, kes meile süüa teeb/annab on ikka nii lahe :D peaks tast pilti tegema. Igatahes ori õps oli mingi ülienergiline. Kargas mööda klassi ringi. Peale orit oli mingi valnemate miiting, kuhu kõik pidid oma koogiga tulema. Mina oma ema seal ei näinud ja siis mötlesin, et ta unustas äkki ära. Pärast tuli kodus välja, et ta oli haige. Siis sõime seal mingeid kooku ja värke. Manni oli ise eesti retseptiraamatust retsepti võtnud ja koogi teinud. Proovisin siis seda, ühte ülikuiva pruuni kooki ja ühte muffinit ja mingit kommilaadset asja. Seal miitingul tegin siis mõned pildid ka.

See on meie ideal School (kui klikid pildil, läheb see suuremaks). Tähelepanu pöörata põlevale Mihklile, päevitavale Mihklile ja noortele, ilusatele meestest õpetajatele.

Need on meie hirmud vahetusaasta ees. Kõige suurem hirm on muidugi extra kilograms.

Ja siin pildil on meie lemmik Machooo (vasakul). Siin ta isegi nii mehine ei tundu. Paremal on teine belglane, kelle inglise keelt on võimatu kuulata. Sellel on liiga hull prantsuse aksent küljes. Lihtsalt kõrvad hakkavad huugama. Pluss veel ta räägib silmad kinni. Igatahes peale kooli läksime korraks linna(bussini oli umbes veerand tundi aega), manni ostis galeriast omale kaks purki hapukurki ja mina suure šokolaadi(jubeee patt. kahetsen siiani) ja siis läksime bussile. Tulin koju ja olin vist arvutis. Siis sõin ja läksin jooksma. Tegelt oli mul kell 6 trenn, aga sel ajal luges Luisa mulle need eesti keelsed laused ja mina lugesin talle saksa keelseid. Jooksin üksi aga Luisa sõitis rattaga kõrval, sest mina ju ei teadnud seda pargi ringi. NIIIIII hea oli joosta lihtsalt. 40-45 min jooksin. Lõpuks läksid säärelihased krampi jaa lõpetasin. Üliimõnus oli. Siis tulime aga koju, tegin kõhule, seljale, külgedele, kätele. See oli Luisa jaoks niiiii naljakas kuigi ma ei saa aru miks. Aga ta ei suutnud naeru tagasi hoida. Peale seda läksin pessu ja nüüd ma siin siis kirjutan. Seda blogi olen töesti vist kaks tundi kokku kirjutanud. pool enne jooksu ja poole nüüd. Haige. Kell on ka suht palju, et peaks nagu magama minema. Homme arvutisse vist ei tule, sest ei jõua. Niiet järgmist blogi võib oodata reede-laupäev(oleneb millal jõuan/viitsin). Praegu aga vist töesti piisab.
Aaaaa ja midagi Kimule ka. Siin on kohutavalt palju porchesid. Ja topis väitis, et nägi slr mcclarenit. Ei usu teda eriti. Ja väga palju on minisid ja smarte ka. Ja Darmstadtis nägin Tuscanit. On see mingi pask auto või odav või kallis või ma ei tea mis? Ma ainult tean, et see on hyundai. Mul on pilt ka.

Vist ei ole just parim.. Eclipse'i nägin kaaaa. Ühel mehel kossust on eclipse. Väga okei :D. On kures ka muidu midagi huvitavat muidu? MSNis võid rääkida kui kunagi sinna satud. Aga praegu on vaja magama minna igatahes.
Tschüß!


Ahjaaaa. pealkiri ju ka. Nägime tänaval SLK'd, aga sellele polnud SLK taha kirjutatud ja siis me mötlesime, et kas see ikka on see ja siis Teele paneb ''See on SRS. Armatuuril oli kirjas'' (Tubli kaalikas luges SRS airbag'i silti(ei näinud sõna airbag seal all) ja oletas kohe, et selline mersu on olemas. Siis sai jälle naermise poolelt päeva normi täidetud).

Oh got

Ütlen kohe ära et ei viitsi kirjutada. Üldse kohe mitte. Niiet vaatab. Vb tuleb siia väga pealiskaudne jutt, aga vb mitte. We'll see. igatahes Laupäeval siis läksin pärast ema ja õega šoppama. Sain omale roosad jalanöud. Kui tore. Mingi ema sõps oli ka. Ülisuur naine ikka. Aga noh. Mis seals ikka siis. Õhtut ei mäleta ja ei viitsi meenutada ka. Ah jaaa. Laupäeval oli veel mingi peredraama. ma ei tea kas ma krijutasin sellest juba.. Okei pohh. Kirjutan uuesti siis kui enne ka kirjutasin. Et siis Luisa läks oma isa uue tšikiga tülli, sest see on mingi tropp ja siis Luisa ütles sellele tropile , et ta ei taha teda enam näha. Siis natuke aega hiljem helistab Luisa isa ja ütleb, et kui sa ei taha teda näha, siis sa ei taha mind ka näha. Jaaa nüüd nad ongi niimoodi tülis. Nii kahju. Ülitropens isa ikka. Igatahes siis tuli pühapäev. Ei tea mis kell ärkasin. 9st äkki? Ei tea tõesti. Pühapäeval käisin Darmstadtis, sest Luisal oli sinna vaja minna, sest ta tahab ka vahetusõpilaseks minna (usasse) ja tal oli nagu valimispäeva sarnane asi. Noks. Jõudsime mingi 1 ajal sinna siis olime niisama. Mul on tegelt pilt ka neist aga kuna ma olen liiga laisk et seda arvutisse panna, siis näete seda hiljem. Siis olio valimispäev ja seal räägiti neile, et nende võimalus saada vahetusõpilaseks on 1:200. Kahju. See tegi jälel Luisa kurvaks. Nii kahju tast. Peale seda tulime koju jaa sõime ja köik. Aaaa leupäeva õhtul käisime mingit muinasjuttu lkuulamas. üliiiigaaaav. Aga mu empsile meeldis täiega. No okei. Siis oli esmaspäev. Ärkasin ikka pool6, vannituba, riided, kool. Booring. Esimene tund oli ori ja teine saksa. ja kõik. Kool oli igav. Tegelt tegin pildi ka aga seda pole kaarvutis. kunagi hiljem saab. Peale kooli käiosime linnas. Kaalikas jäi bussist maha. Lahe. ja ma vaatasin, et minu buss läheb arvatust veerand tundi hiljem niiet otsustasin jala minna. Olin kodus, vaatasin kuidas pere sööb (kuna mul oli köht täis, siis ei tahtnud süüa aga terve pere peab koos olema kui meil süüakse). Siis hakkasid nad tahtma, et ma loeks saksa keelset teksti. Ehk siis Luisa esimest tunnistus. Alguses panin täiega vastu, aga siis Lusa ütles, et ta teeb idaiganes, et ma loeks. Lõpptulemus oli see, et mina lugesin kaks lauset ja tema käis boxershortsides meie tänava lõpuni, kus on tankla, ja tagasi. Tankla jmuures oli mingid koolm kutti, kes rääkima hakkasid. Küsisid directione (fakk. ei tea eesti keeles). Käisime tanklas ja hakkasime tagasi minema ja siis nad rääkisid meiega tükk aega. Või õigemini rääkisid Luisaga, sest ma ei saanud midagi aru. Tegid pilti ka. Siis läksime koju. Täitsa lõpp kui naljakas oli ikka. Haigeee:D Mul on lahe õde :D. Tegime diili, et tema loeb 4 eesti keelset lauset ja mina lähen tema kossutrenni boxershortsides. Ta veel kutsus oma sõpru vaatama mind boxershortsides mängimas. Normal. Ja nüüd ma siin siis kirjutan. Tuli lühike blogi. oLen lihtsalt liiga laisk. Ema pakkus mulle just krõpsu. Ja nüüd vett ja mahla ka. Nice. Aga mul pole kõht tühi. Nüüd pean veel sõnu õppima ja siis Homme on töö. Vastik. Mis seal ikka. Ciao!

nein, ich weiß nicht

Õhtul siis tegin kirjaliku koduse töö ära, aga sõnu eriti vaadata ei viitsinud. Ma jällegi ei mäleta eriti, mis ma veel tegin, aga igatahes vahepeal sadas natuke ja siis me mötlesime, et kas lähme ikka pinksi mängima või ei. Aga vihm jäi järgi ja me ikkagi läksime. Aaaa jaa nüüd tuli meelde, mis me tegime. Enne pinksi käisin õe ja emaga jäätist söömas. No täitsa haige lihtsalt kui hea jäätis siin on. Okei siis. peale pinksi pidime koju tulema, sest ma ütlesin, et mul võib sõnadetöö tulla järgmine päev ja siis nad kohe ütlesid, et okei. lähme siis koju. Kodus ma ei õppinud nikuinii. Läksin magama lihtsalt, sest olin niiiii väsinud. Hakkas siis järgmine päev, reede. Nagu ikka 6.30 äratus, vannituba, riidesse ja bussile. Jõudsime kooli ja esimene tund oli ori, sest Gesa ei saanud tulla hommikul niiet deutsch oli meil kella 1st. Oris pidime siis minema linnapeale ja mingitele küsimustele vastused otsima ja mingid teatud kohad läbi käima. Vahepeal hakkas vihma sadama ja see ol isuht nöme aaga mis seal ikka. Meid oli jaotatud kahte gruppi ja meie grupp võitis. Oi kui tore. Auhinnaks oli Milka šoks. Siis sõime seal koolis mingit praadi ja läksime raamatukokku arvutisse. Siis hakkas deutsch. See oli siiani kõige lebom tund üldse. käisime klassis ringi niisama ja kuulasime muusikat kuigi Gesa ütles, et me ei kuulaks ja siis vötsime klapid korraks ära aga kui ta eemale vaatas, panime tagasi jälle. Siis sai see ka läbi ja läksime linna korra kaalika ja manniga. Käisime mäkis nagu alati ja natuke teistes poodides ka ja siis bussiga koju. Natuke olin kodus ja läksin jälle linna. Käisin mööda poode jälle ja leidsin omale lõpuks päikseprillid 5 euri eest. Olen väga rahul :D. Siis läksin kaubanduskeskusesse ja ostsin omale ja topisele klapid. Topis tahtis roosasid klappe ja kuna ma olin linnas ja otsisin omale ka neid, siis ühtlasi ostsin talle ka. Siis läksin koju korraks, mingiks pooleks tunniks ja siis jälle bussiga linna. Seal sain topisega kokku. Andsin talle ta roosad klapid ja siis hakkasime mingile kontserdile minema. Gesa mehe bänd esines mingitele Summer programis osalejatele. Seal saime topise ema ja Olegiga kokku (Oleg ööbib topise juures, sest ta vanemad on kodust ära). Läksime siis sisse ja seal nägime veel Nicot ja pärast tuled veel belgiakad ka. Ainult mannit, kaalikat ja kalkuneid polnud. Seal oli ikka väga igav, aga parem kui kodus. Me oleks tahtnud sealt tegelikult ära minna, aga kuna topisel on vanematega probleeme, siis ta ei tohtinud kuhugi minna ja sellepärast me ei läinud ka. Pool 12 tuli topise ema meile järgi. Viis minu ka koju. Jõudsin siia siis mingi 12 ajal, siis korra arvutisse ja magama. Hoomikul ärkasin 9 ajal. Olin niisama, sõin, pesin ja nüd siis siin. Ühe silmaga vaatan, mida kirjutan ja teise silmaga vaatan OM meeste iluvõimlemist v midagi sellist. Pere rääkis eile, et täna läheme šoppama ka, aga siiani pole mina midagi kuulnud sellest millal me lähme või kuhu me lähme. Ju näeb. Praegu ma vaatan nüüd mänge edasi ja korra vb vaatan mida pere teeb. Tschüß!

Donaudampfschifffahrtsgesellschaftskapitän

Ei, mu pealkirja ei ole pandud suvalised tähed, vaid see ongi üks saksakeelne sõna. Tõlget ma enam ei mäleta. Kahju küll.
Igatahes eile läksin siis manni, kaalika ja Nicolle'iga välja. Alguses pidi topis ka tulema, aga tal vanemad ei luba peale õhtusööki enam välja minna niiet ta siis ei tulnud ikkagi. Olime sis niisama linnas. Väga normal oli. Manni pidi küll mingi tund peale tulekut ära minema, aga siiski oli meil nalja kui palju. Tulin koju, tegin kodused tööd ära, pesin, ajasin hostidega juttu jaa läksin magama. Äratus oli jälle pool7 kuigi ma ärkasin ise natuke varem. Ikkagi oli niiiii raske voodist tõusta, sest ma olen juba mitu päeva järjest ainult kuus tundi magada saanud ja ma olen niii friiking väsinud. Igatahes oli sama rutiin, mis iga hommik. Vannituba, riidesse ja kooli. Ma unustasin eelmises blogid kirjutada türklastest. Noh nagu te teate siis alguses oli meil 1 türklane - Taha. Ega ta eriti nirmaalne polnud, alati äksi täis v ma ei tea. Aga siis eile tuli meile veel üks türklane ja kui need türklased kokku said, siis oioioi. Nad on GEID. Kuigi nad on moslemid aga no miks on vaja siis koguaeg ümbert kinni hoida ja katsuda ja masseerida üksteist. Igatahes naerda saime me piisavalt. A ja siis me saime veel teada, et meie lemmiku belglase poiss on üle 40. No okei. Igatahes kool oli nagu kool ikka ehk siis igav. Ma oleks mitu korda peaaegu magama jäänud lihtsalt. German oli ka tavalisest igavam aga ori class oli seeeest different. Õpetaja hakkas meiega rääkima umbes nii, et ''ma saan aru, et teile ei ole ori classid meeldinud ja mulle ka mitte ja ma tahan seda muuta ja selleks on mul vaja teie abi. Öelge mulle, mis teile selle tunni juures ei meeldi ja olge ausad...'' jne blablabla. No igatahes minu arvamus Katjast muutus selle tunniga. Siis sai kool läbi ja me läksime kaalika ja manniga linna. Täitsa haige kui palav siin on. Hommikul 10st oli varjus 27kraadi olnud. ja lihtsalt nii hull. päikse käes on 32-35 kraadi ja varjus on ka jubeee palaav. Linnas käisime mäkis ja siis juba läks meil manniga buss. Kaalikas jäi veel linna oma bussi ootama. Jõudsin siis koju, üritasin midagi õppida, aga ei saanud mitte midagi aru ja siis läksin arvutisse. Nüüd ma siis kirjutan siin blogi ja jube uni on peale. Tahaks kohutavalt magada aga ei saa sest terve pere on kodus ja lihtsalt ei ole sellist kohta, kus saaks rahulikult magada. Nüüd siis vist vaatan natuke ikkagi seda kodust tööd veel, siis millalgi vennaga pinksi mängima ja rohkem õghtuks veel plaane pole. Leppisime teistega kokku, et oleme täna kodus, sest me oleme iga päev koguaeg niigi koos.

Bad words.

Õhtul hakkasin siis õppima. Suht pask kodutöö. Saksas oli normul, aga see nöme orientation class. Nii mõttetu lihtsalt. Pidin jutustama erinevatest perekonnatüüpidest Saksas. Miks? Sest õpsile meeldib meil piinata. Ta suht vihkab eestlasi, sest ega tema meile ka nii väga ei meeldi. Kuigi ta on 24, et võiks nagu normaalne olla, aga eii. Kus sa sellega. No okei. Tegin kirjaliku ära, lugesin oma teksti ka läbi ja läksin pesema. tuli tagasi ja vaatasin, et kell saab juba 11. Õde oli mult üks õhtu küsinud, et mis kell ma Eestid koolipäevadel magama lähen ja ma ütlesin, et 12 ajal. Siiss tema tegi suures silmad ja ütles, et läheb 10 ajal. Millegipärast iga õhtu kui mina siin olen olnud, on nad alati 12ni venitanud oma magamaminekuga. Nii ka eile. Mina olin suht väsinud ja mõtlesin, et jess, saan magama, aga mul õde ja vend tahtsid veel rääkida. Noo mis seals ikka. Rääkisime. Ei teagi enam millest. Ah jaa. Nad üritasid mulle roppusi õpetada, et mul edaspidi piinlik ei oleks. Või noh. Saate aru küll. Näiteks kui keegi ütleb mulle mingi ropu asja, et ma siis saaks sellest aru, sest muidu ma võin sellele naeratades ''Jaa'' vastata ja see ei oleks eriti tore. Lõpuksnad lõpetasid rääkimise ja läksime magama. Õde läks elutuppa, sest tal on astma ja Kui tal öösel astmahoog peale tuleb, siis ta kartis, et äratab minu üles ja seda ta ei tahtnud. Okei. Magasin jälle pool7ni, sest siis tuli ema äratama. Nüüd mul on juba vaikselt kopp ees sellest vara ärkamisest. Täna kohe üldse ei tahtnud ärgata. Peale ema ärataamist jäin kogemata jälle magama, aga ärkasin ikkagi üles, ajasin ennast püsti ja panin korda. Läksin bussiga kooli nagu ikka. Midagi huvitavat ei toimunud. Aa võib-olla see, et nägin bussis Florence'i, seda belglast. Ütlesin talle ''hello'' ja sellepeale tema mulle ka hello ja hakkas nagu põsemusi tegema. Ma tõmbasin kaugemale, sest ei saanud kohe aru, mida ta teha tahab :D. Siis ta hakkas vabandama, et sorri, ma unustain, et siin ei tervitata nii. Et Belgias me teeme musi kui näeme. blablabla. Mis seal ikka. Poolel teel tuli kaalikas ka peale. Kooli ees nägime topist ja siis läksime kõik koos üles. German oli normal. Gesa on täitsa ok. Aga peale seda hakkas mul ori class. Noo see esimene tund oli talutava aga see teine tund, kus me seda kodust tööd esitama pidime. No jää magama lihtsalt. Lõpuks topis läks jälle õpsiga raksu. See on pask, aga nooo mis seal ikka. Peale kooli läksime bussiga linna. Ma natuke passisin teistega koos, aga siis läksin koju. Olin veidi arvutis ja siis läksin vennaga poodi. Ta tahtis kangesti mingit juust, et lõpuks ta läks isegi natuke närvi, et seda poes olnud. Läksime siis teise poodi ka, aga seal oli see juust mingi 3 euri. suht mõttetult kallis, et ta ei ostnud. Siis tulime koju ja nüüd siina ma siis olen. Varsti lähen teiste õpilastega linna niisama kakerdama. Vaatab, mida huvitavat leiame. Praegu aga. Tschüss!

Schule

Pool7 oligi siis äratus. Ema tuli jälle. Tegin siis oma vannitoatuuri ära ja läksin elutuppa, et riideid võtta kui märkasin, et Luisa oli ka elutoas diivanil pikali. Tal oli öösel astmahoog peale tulnud. No okei. Panin siis riidesse, söin midagi ja siis bussipeale. Sain kõik õigetele bussidele, asi korras. Kui esimene tund algas, siis Gesa ütles kohe, et ta oli kuulnud, et oli probleeme eestlastega olnud ja nüüd moodustame kaks gruppi. Mis seal ikka. Nii ta läks. Meie grupis oli siis mina, manni, Taha ja Oleg(oih. ma unustasin teda eelmises blogis mainida. Igatahes ta on Venemaalt, Siberist ja ei oska eriti inglise keelt. Niiet kui keegi talle midagi seletada üritab inglise keeles ja ta aru ei saa, siis me(eestlesed) üritame midagi vene keeles kokku mätsida). Õppisime tähestikku, mis oli meile, eestlastele, väga lihtne, sest see on sama eesti keele ainult v-täht on vau ja w on we ja y on ypsilon. Oli vist nii. Ja siis õppisime, kuidas öelda, et mis keeli ma räägin jaa siis see oli ka kõik. Orientation class oli mõtetu. Seda ma eriti ei mäleta. Või noh mäletan aga pole midagi rääkida selle kohta. Seekord anti kodust tööd ka, aga ei kurda. See suht lihtne. Mulle tundub nii vähemalt. Peale kooli läksime mina, kaalikas, manni ja poolakas linna. See poola tšikk on täitsa normal. Homme vist lähme ka õhtul sama seltskonnaga välja. Igatahes linnas käisime ühes jäätisekohvikus, kus on maailmaparim jäätis ja maailma kõige lahedam italiano. See on seal nagu teenindaja või müüja või noh. Tema paneb jäätise valmis. Peale seda saime belglastega kokku ja olime nendega veidi. Siis nemad läksid ära ja siis olime jälle neljakesi. Käisime veel poodides ja ma sain endale uuesti ühe pluusi. See on nagu traditsioon, et kui käin poes, siis ostan omale pluusi. Noonii. Siis läksime manniga bussiga neunbergi ja sealt skateparki, sest manni oli oma ratta topisee laenanud ja tal oli seda tagasi vaja ja kuna topis oli skatepargis, siis ta sai selle sealt kätte. Siis tulin koju, kirjutasin natuke blogi ja läksin vennaga pinksi mängima. Võrreldes esimese päevaga on mu oskused ikka paranenud. Seekord õpetas vend mulle ikka ''trikke'' ka. Näitas kuidas pallile vinti sisse lüüa. Ise tuli välja, aga mitte nii hästi kui tal. Oks. Mängisime isu täis ja tulime koju tagasi. Siis kirjutasin veel blogi edasi, siis tuli Luisa ja siis me sõime natuke ja nüüd ma siis kirjutan jälle. Kui see siin valmis saab, siis ma teen oma kodused tööd ära. Saksas anti mingid harjutused ja Orientationis peame mingi jutu ette valmistama. Aa ja seda et mu German'i õpetaja on Gesa(suht normal kuju) ja Orientation classi õps on Katja(mitte nii normaalne. Ei talu absoluutselt jutustamist- Kui see välja arvata siis täitsa tore). Nonii. Kunagi maybe lisan pilte ka. Tegelt ma täna tegin paar seal jäätiselohvikus, aga ma ei viitsi neid arvutisse laadida nii et neid näete heal juhul selle nädala sees. Halval juhul ei näe üldse. Nüüd aga
tschüss!

Esmaspäev

Nonii. Kirjutan veidi ajas tagasi, sest ei jõua lihtsalt iga päeva lõpus kirjutada. Aga ma ikka üritan algusest peale kirjutada. Mul oli esimene koolipäev. Ema äratas mind siis umbes 6.40 ja siis oli minu kord vannituba kasutada. Okei käisin siis ära. Pakkisin natuke veel kooliasju ja hakkasime autoga minema. Kõigepealt viisime Luisa tema kooli ja siis läksime minu kooli. Kaasa võtsime piknikukorviga süüa, sest seal oli nagu ühine hommikusöök: kõik meie keelelaagri vahetusõpilased kellegagi nende perest. Mihkel oli ainuke loner, kellel polnud kedagi, sest ta vanemad õn mõlemad õpetajad ja nad pidid ise koolis olema ja õdesi-vendi tal pole (HAHA:D). Hakkas siis ühine hommikusöök. Kõigepealt pidi kõik ennast tutvustama ja Gesa(meie õps) tõi Fulda kaardi ja siis kõik pidid mingi kollase täpiga kaardil ära märkima, et kus nad elavad. Kuna kaalikas(aka Teele) elab in the middle of nowhere, siis ta isa ütles : ''Teele, we have a problem.''(nagu Huston, we have a problem:D). Davaiks. hakkasime ögima. Et siis meie grupis on mina, kaalikas, topis(Mihkel), manni(Mari-Ann) Eestist, Taha(:D:D:D:D:D:D me kartsime, et ta perekonnanimi on panema vms(sorri emps, et me nii mõtleme aga jah), aga õnneks ei ole. On hoopis Gocuk või midagi sellist)ja Ömer või Omer(ei tea, ta jõuab alles kolmapäeval meie tundi, sest ta ei saanud viisat) Türgist, Nicolle(ainuke normaalne välismaalane) Poolast ja Florance ja Caroline(HAHAHAHA meie favourite. Aga tal on isegi poiss kodus 8O(kuigi ta on piisavalt mehine, et ise poiss olla. FREAKY)) Belgiast.Noonii. Hommikusõõk sai läbi ja hakkasid tunnid. Vanemad tõmbasd lesta. Istusime siis nii, et eestlased olid koos ühes nurgas. Õppisime siis oma nime ja elukohta ütlema ja neid asju teistelt küsima. Lihtne värk. Siis hakkas orientation class. See on eriti mõtetu. Ja kuna me ajasime seal väga palju eesti keeles juttu ja naersime väga palju, siis meie peale saadi päris pahaseks. No mis seal siis ikka. Kool sai läbi ja meie läksime neljakesi eestlastega linnapeale. Soppasime natuke ja mina ostsin omale ühe pluusi. Davaiks. Kell sai juba kolmveerand 5 (mul hakkas kell 6 esimene trenn) ja ma pidin kodupoole minema hakkama. Kuna me olime mulle võõras linnaosas, siis ma pidin jälle inimestelt küsima kuidas Neunberg'i saada(kui tahate kirja saata siis Neunberger str. 57a) Alguses küsisin ühe poemüüja käest. tema abiga sain poolele teele ja siis küsisin tänavalt ühelt naiselt ja saingi koju. Panin end riidesse ja läksime vennaga staadionile. Kõik vaatasid umbes, et kes see n00b on. Noo juhtub. Ootasin siis oma treenerit ja kuna rahvast oli palju siis ma ei saanud aru alguses milline minu grupp on. arvasin, et minuvanused ühed, keda ma nägin aga pärast sain teada, et minust palju nooremad (nii 10-13 aastased). Boooring. Jooksime soojenduseks 3 ringi, siis venitasime NATUKE. Ikka väga natuke. Ma ei saanud absoluutselt soojaks ja jooksuharjutusi tegid ka mingi paar-3 tükki ainult. Haige värk. Aga kuna oli esimene trenn, siis ma ei öelnud midagi. Siis veel jooksime ja hüppasime kaugust ja jooksime veel ja trenn oligi läbi. Läksi koju pesema ja siis vennaga bussidega sõitma. Mu vend näitas mulle, mis bussidega ma hommikul kooli lähen. Okei ei näidanud, vaid me sõitsime selle maa läbi. Jõudsime siis lõpuks koolini ja hakkasime tagasi koju minema. Vaatasime, et bussini oli pool tundi aega ja siis mõtlesime, et lähme jala linna McDonladsisse sööma ja siis kesklinnast bussiga koju. No okei. Hakkasime jala minema siis. Olime poolel teel, kõndisime parasjagu üle tee, kui kuulsime selja taga mingit matsu. Vaatasime taha ja maas lebas üks poiss kõhuli, ratas tema peal. Ta ei liigutanud, sest mats oli ikka jubetugev olnud. Ma ei saanud aru mis juhtus. Vaatasin ainult, et eriratas oli kuskil eemal. Vend ütles mulle, et ma teda aitaks, aga kuna mina ise olin šokis siis ei osanud midagi teha. Lihtsalt nihutasin seda ratast tema pealt natuke ära samal ajal kui vend üritas meeleheitlikult kiirabi kutsuda. Kuna tema telefoniga sinna helistada ei saanud millegipärast, siis ta peatas ühe auto, kus oli mingi üks naine sees ja tema siis helistas. See oli jube vaatepilt. Alguses ta lebas mingi 10 minutit niisama, et ei liigutanud isegi, aga vähemalt hingas. Siis ta tõstis pead ja tahtis püsti tõusta, aga me ei lubanud. Kui ta maas lebas, siis tal voolas suust verd ja ta nägu oli ka üleni verd täis ja ära kriimustatud. Ma isegi ei oska ennustada, mitu hammast tal terveks võis jääda. Igatahes meheau tal vist ka terveks ei jäänud, sest leks ju võis sinna ette jääda you know... Igatahes, kui tuli kiirabi, siis meie vennaga läksime sealt ära, linna. Kohe kui olime jõudnud sealt natuke kaugemale, mu vend ütles '' oh, i need a sigaret''. Arusaadav ka. See oli tõesti kohutav. Ma loodan, et ta jäi ikka ellu lõpuks. Igatahes meie läksime võtsime mäkist burgerid ja läksime bussi ootama. Enamuse ajast olime vait, sest see oli suht suur šokk. Sõitsime siis koju ja kell oli juba 10 läbi kui kohale jõudsime niiet kodus tegin omale järgmiseks hommikuks veel võileivad ja natuke passisin arvutis. Ema läks magama, aga siis vend ja õde tulid siia tuppa ja hakkasid mürama/peksma:D oli quite fun to vaadata. Lõpetasid ära siis ja mina panin ka arvuti kinni ja siis läksime tudule. ikkagi. pool7 oli järmine päev äratus.

Pühapäev

Okei. Ma ei mäleta enam eriti, mis tpimus, sest pole midagi erilist juhtunud. Kõik poed ja asjad olid kinni. Ainult söögikohad olid lahti. Aga siis mingi 9 ajal tõusin, sõin ema ja õega hommikust. Vend oli ühe sõbtra juures öösel niiet tuli alles hiljem. Peale sööki pakkisin mina lõpuks oma riided kohvrist kappi aga ikkagi on kohver asju täis. Veider. Igatahes kui sain kõik kappi pandud, läksime õega staadioni poole. Õde pidi mulle näitama, kus on staadion, sest mul on esmaspäeval trenn ja siis ühtlasi ta näitas ka kus on skatepark. See on minu kodust umbes 200m kaugusel. Väga ligidal. Just siis kui me sinna skateparki jöudsime, sõitis seal Mihkel. Rääkisime siis natuke juttu. Eesti keeles. Ja kui ma vahepeal vaatasin oma õele otsa, siis ta ütles alati ''oh mann'' :D. Niiet ta ei saanud mitte midagi aru. Ainult sellest sai kui ma ütlesin Mihklile, et mul õde näitas, kus staadion on. Aga see oli ka kõik. Siis helistas Teele ja ütles, et tuleb Fuldasse (ta elab 25km Fuldast eemal). Ütlesin siis õele, et ta võib koju minna ja ma jään sinna skateparki. Ootasime siis Teelet ja lõpuks ta tuli nii hilja, et Mihkel läks täpselt siis koju kui Teele jõudis meieni. Läksime siis Teelega minu juurest läbi ja siis linna jäätist sööma. Soiin on üks üliiiheaaa koht, kust saab jäätist ja värke. teenindaja on selline italiano ja ta on ülivinge lihtsalt. jöudsime siis sinna kohvikusse, ostsime jäätised ja vaatamise kella ja me pidime siis juba tagasi minema. Kuna teele jäi ka burger king, siis astusime ka sealt läbi. Teele ostis burgeri kui mina ukse taga ootasin teda, sest mul oli veel jäätist alles ja kõht oli väga täis. Saatsin siis Teele tema auto juurde ja läksin ise koju. Olin natuke kodus ja siis läksime õe ja vennaga pinksi jälle mängima. Kuna mu vend on suht hea, siis ta sai kohe vihaseks, kui mina punkti sain. See oli ka suht koomiline. Aga oks. Siis tulime koju ja ma helistasin Mihklile, et kas ta tuleb veel linna, sest skatepargis ta ütles, et võib-olla tuleb. Helistasin tavatelefonile või õigemini õde helistas mul, sest ma ei teadnud, kas ta vanemad inglise keelt oskavad. Igatahes isa võttis vastu ja ütles, et Mihkel on pesemas ja ma peaks 15 min pärast uuesti helistama. No davai. Kuna mul oli kõnekaardil raha vähe, siis mõtlesime, et lähme tanklasse juurde laadima. Mõeldud tehtud. Läksime siis vennaga ja panime 15 euri peale. Kui koju tulin, siis ema andis mulle telefoni kätte ja näitas, et ma räägiks. tuli välja, et Mihkli isa oli meile helistanud, sest me helistasime enne. Siis rääkisin nendega ja kuna kell oli juba suht palju siis Mihkel enam linna ei tulnud. Loogiline ka. Siis kodus veel tegin endale mingid võileivad kooli jaoks ja varsti oli kell juba 11 ja läksin magama. Uni oli korralik. Öösel krampi jalga ei tulnud nagu esimesel ööl :D.

Päeva märksõna: käimine

Hommikusöök oli hea. Täpselt ei mäletagi, mida sõin, aga tean, et oli hea. Peale seda läksime linna. Luisa tuli meiega ikkagi kaasa kuigi tal on mingid kõhujamad või ma ei tea. Ta on haige igatahes. Linnas nad näitasid mulle poode ja seda second hand'i platsi kuhu nad tegeltikult hommikul oma asju müüma minema pidid. See oli täpselt rongijaama ees niiet oli tuttav koht. Siis käisime niisama ringi, võtsime jäätised ja hakkasime koju minema, sest Luisal polud just kõige parem olla. Jõudsime koju ja Luisa läks voodisse ja meie emaga poodi. Ostsime kasti mingit limonaadi ja paki popa'sid(ma ei tea kuidas seda kirjutada :D) ehk friikartuleid ja siis ta ostis õele ka mingeid saiajuppe, mis on kõhule head. Tulime koju ja sõime jälle mingeid häid asju. Siis sain Mari-Anniga kokku ja läksime linna. Käisime mööda poode ja lõpuks peatusime mu õe lemmikpoes, kus me siis enamuse ajast veetsimegi. Tema ostis kleidi ja rahakoti ja mina ühe pluusi. Peale seda käisime veel ühes kaubanduskeskuses ja hakkasime siis kodupoole minema. Ekslesime natuke linnas ja üritasime kodu üles leida. Jõudsime Mari-Anni kodu juurde, kuhu ta ka siis läks ja ma pidin üksi oma jälle tagasi. Läksin siis üht teed pidi mingi veerand tundi edasi kuni ma märkasin, et see pole õige koht. Siis läksin mööda suurt maanteed veel edasi mingi 10 min kuni sain aru, et ka see pole õige koht ja kõndisin tagasi. Siis lõpuks läksin ühte tanklasse ja küsisin müüjalt kas ta inglise keelt oskab. Ei osanud. Aga ma ikkagi näitasin talle seda lipikut, mis mu ema oli kirutanud (seal oli minu tänava nimi kirjas). Kuna ta absoluutselt inglise keelt ei osanud, siis ei saanud ta mulle seletada ka. Aga õnneks üks klient oskas veidi ja näitas mulle ära kus asub Neuenbergeri tänav. tuli välja, et see läheb otse selle tankla kõrvalt, kust ma abi küsisin. Vot see ajas naerma. Igatahes jöudsin siis lõpuks koju. Sõime jälle vist. Või tegelt ma ei mäleta ka enam. Olin igatahes natuke kodus ja siis sain jälle Mari-Anniga kokku ja siis me läksime Schützenfestile. See on nagu tivoli. Käisime seal siis selle vaateratta või misiganes asja peal ja autodega sõitmas. Suht rohkem midagi seal ei teinud. Sealt tahtsime siis linna minna, sest lennujaamas sakslased ütlesid meile, et on JN Extremo(vist oli selline nimi) kontsert, mis on
tasuta. Sealt vaateratta pealt vaatasime, et kus seda kontserti näha on. Mari-Ann midagi nägi, aga ma pole midagi näinud. Läksime siis oma meelest jumala õiget teed pidi, kuni saime aru, et lähme kesklinna asemel linnast välja hoopis. Küsisime siis inimeste käest, et kus see kontsert olla võib. Tuli välja, et me läksime täpselt vastassuunas. Igatahes jõudsime siis selle kaubanduskeskuse juurde, kus me päeval käisime ja seal oli mingi stend, kus oli kaart. See aitas meid. Läksime siis edasi, kuni kuulsime, et kuskilt tuleb muusikat. Läksime vaatasime, mis see on. See oli mingi vabaõhukontsert või ma ei tea. Igatahes ülimõnus. Vaatajd olid liiva peal, kus oli pandud padjad ja lauad ja pingid. Olime natuke seal ja mõtlesime, et lähme siis otsime selle õige kontserdi üles. Hakkasime siis liikuma ja jälle vaatasime, et mida hekki, muusika peaks ju ära kostuma, aga mitte midagi pole. Küsisime siis jälle abi ja tuli taaskord välja, et läksime otse vastassuunas. Jõudsime lõpuks kontserdimaja juurde ja vaatame, et väga palju inimesi on väravatest väljapool. Me mõtlesime, et ei tea miks, et kontsert pidi ju tasuta olema. Küsisime siis, et kas see ikka on tasuta ja vastuseks saime, et maksab 10 euri. Mõtlesime, et meil hakkab rahast kahju ja ei läinud. Hea oligi, sest kontsert sai mingi 15min peale meie tulekut läbi. Kõndisime siis niisama linnas veel ringi kuni vaatasime, et kell on pool11 ja mõtlesime, et me peaks vist Schützenfestile tagasi minema, sest Mari-Anni vanemad pidid meile kell 11 sinna järgi tulema. Jõudsime väga õigeks ajaks. Istusime sinna maha ja Mari-Ann tellis coca. Passisime siis niisama, kuni vanemad olid värava taga ja läksime koju. Jalad olid lõpuks väga valusad ja ise olime väga väsinud niiet suht kohe peale kojujõudmist maandusin voodis. Veel panen mõned pildid ka Schützenfestist



















ja Fuldast endast.

Du bist...

Hommikul ärkasime kell 5, et õigeks ajaks ikka lennujaama jõuda. Kuna am olin eelmine õhtu oma kohvris ringi tuulanud siis see oli vaja hommikul jälle kokku pakkida, mis oli väga tüütu aga ok. Sõitsime lennujaama ja hakkasime parkimiskohta otsima. Tergime sellele parklale tiiru ümber, vahepeal külastasime ka vasatassuunavööndit ja lõpuks otsustasime, et mina, ema ja isa lähevad lennujaama ees maha ja Triin ja Kim viivad auto ülemiste parklasse. Mõeldud, tehtud. Passisime siis lennujaamas päris pikalt. Ootasime Teelelt, sest see vana laps oli sisse maganud. Tegime siis check-in'i. Lubatud pagas on 20kg. Mul oli 22.9, aga sellest polnud midagi, sest paksma ei pidanud. Tegelikult oli minul veel väha, sest näiteks Johannal oli 28kg :D. Aga ta võttis kuus kilo vähemaks ja kõik olid õnnelikud. Saime mingid tähtsad YFU ümbrikud, kus oli kindlustuskaart ja veel palju tähtsaid asju sees ning peale seda hakkas pilta kalliralli ja me pidime lennukile minema. Ausalt öeldes pole siiani tunnet, et oleks Saksamaal või ükskõik kus mujal. Väga veider. Igatahes lennukile läksime me üksi. Okei, tegelt 9kesi aga ses suhtes üksi, et ilma YFUkateta. Lend oli normal, maandusime Vilniuses ja läksime juba edasi järgmise lennu gate'i juude, kui järsku ma märkan, et olin oma tähtsa YFU ümbriku koos kindlustusasjadega lennukisse jätnud. Siis hakkas hullem kammajaa pihta. Praegu on selle üle juba väga nalajakas mõelda, et kui jabur see tegelikult oli :D. Igatahes me käisime mööda inimesi ja küsisime, kes oskab inglise keelt. No mitte keegi ei osanud kuni me llõpuks leidsime ühe poemüüja, kes oskas ja meid natuke aitas. Läksime siis mingi turva või asjaga rääkima, kes omakorda rääkis siis ühe teise mehega, kes meid siis lõpuks aitas. Õnneks see mees oskas inglise keelt. Ta siis helistas kellegile, kes pidi tulema sinna infolaua juurde ja ütlema kuidas me asjad kätte saame. No okei. Hakkasime siis ootama. Ja lõpuks me ootasime teda üle poole tunni ja rohkem veel, kuni tuli üks naine, et ühe teise eestlase probleemi lahendada (tal oli antud kaks tallinn-vilnius'e piletit kuigi üks pidi olema vilnius-frankfurt). Rääkisime siis sellele naisele ka oma mure ja tema siis kutsus mingi mehe, kes lõpuks rääkis nende inimestega, kes lennukisse pääsesid. Aega läks, aga asja sai. Et siinkohal tänaks siis eriti Mariat (ma loodan, et sa olid ikka Maria, aga mu mälu võib ka alt vedada:D) a Janikat ja Teelet ka, et te viitsisite minuga koos jamada sellega. Lõpuks sain oma ümbriku kätte siis ja läksime lennukile. lend hilined kolmveerand tundi ja ma ei tea miks. Igatahes ka see lend oli normal ja lõpuks maandusime siis Frankfurdis, kus oli parasjagu 26 kraadi sooja, kuigi päike ei paistnud. Olime siis lennujaamas YFUkatega ja teiste vahetusõpilastega. Teelele tuli isa lennujaama järgi niiet ta ikka vägaa vedas. Meie läksime siis rongiga edasi. Esimene rong seisis päris pikka aega meie ees, aga peale oli kirjutataud ''NO ENTRY'' niiet me ei läinud sellele. Kui see oli eest ära sõitnud, sai YFUkas aru, et see oli õige rong ja me oleks ikkagi pidanud sellele minema. Järgmise rongini jäi üle tunni aja niiet mina, Mari-Ann ja Mihkel läksime sööma, sest me polnud terve päev midagi söönud. Siis passisime veel rongijaamas, kuni tuli uus rong. läksime sellele, tuliime Fuldas maha ja vaatame, et mingi inimestekari tuleb meie poole. Need olid vanemad. Mulle tulid siis vastu ema ja õde. Vend jäi koju. Sõitsime ka siis koju. Mu kodu on vääääga väike. See on vist korter kui ma ei eksi ja ma elan oma õega samas toas. Aga ei kkurda ses suhtes, et pere on nice. Ema on lahe, kuigi ta inglise keelt ei oska aga ikkagi. Õde on ka normal ja vend on veidi veider aga okei, kärab küll :D. Olin siis natuke aega kodus. Okei. Pikka aega suht. Aga kuna ma saksa keelt ei oska siis ma ei oska nendega midagi rääkida. Õde hakkab minuga vahel saksa keeles rääkima siis ma lihtsal naeran näkku talle, sest ma ei saa mitte midagi aru. Hiljem läksime õe (Luisa) ja vennaga (Sebastian ehk Basti) pinksi mängima. Vend on suht pro niiet ma jäin ikka väga alla neile aga ookei. Ei kurda. Tulime siis tagasi, sõime ja vaatasime tlekat. Väga hea toit oli. Siis läksime supermarketisse ja ostsime natuke veel süüa. Nagu ebareaalne kui palju sööki neil on. Neil on kõikkkke, mis vähegi võimalik olla on. Haige :D. Peale poodi tulime koju, pesime osad nõud ära (tähtis teada) ja hakkasime mingit filmi vaatama. kuna nimi oli saksa keeles siis jah. suht arusaamatu mulle. Aga nad olid nii vastutulelikud, et panid filmi inglise keelseks ja alla saksa subtiitrid nende jaoks. Teglikult keegi filmi ei vaadanud. Ma isegi ei tea mis me tegime, aga kuna mul oli uni, siis mina läksin duši alla ja suht peale seda magama. siis oli kell juba 1. Siinse aja järgi muidugi. Meil on Eesti ajast kell 1 tund taga. Magasin suht hästi, kuni mul öösel jalg krampi läks. See oli kerge äratus. Ma loodan, et mu õde selle peale ei ärkanud. Nad pidid hommikul kuuest ärkama, et seitsmeks kuhugi second hand'i oma vanu riideid müüma minna jöuda. Mina siis ärkasin kuskil poole üheksa ajal ja mõtlesin, et olen üksi kodus. Aga ennäe imet. Just natuke aega tagasi astub ema uksest sisse ja hakkab saksakeelset juttu ajama mulle. Nagu ikka ma ei saa midagi aru. Nii palju sain, et Luisa on haige ja magab Basti toas ja vist ema viib mind linna šoppama.
Igatahes ma vist lähen vaatan, mis söögiks saab ja siis arvatavasti linna. Teele, Mari-Ann ja Mihkel, te võite ühendust võtta, kui ka linna lähete:D