Wednesday, November 12, 2008

I hate this part right here

Okei, sorry leute, et eelmine blogi tõesti liiga pikaks läks. Enam nii ei juhtu. ma loodan. ma pingutan. Ok?

Aga eile siis jah. poole nelja ajal sain haiglast välja. Hostema tuli järgi mulle. A ma ei tea kas ma enne kirjutasin, aga minu linnas pole haiglat eks ja siis me sõitsime teise linna, Cellesse haiglasse. Peale seda hüppasime mu tugiisiku poolt läbi. tegelt enam ta mu tugiisik pole. Nüüd on mul uus. Mingi noor. Ei tea täpselt. Pole teda nõinud ega temaga rääkinud veel. Mingi aeg läksime siiski siis kodupoole. Avastasime, et ma pean ju uue bussikaardi ostma, sest ma ei saa muidu järgmine päev kooli sõita. Siis tekkis uus jama. Mul pole ju mõtet kuu kaarti võibolla osta, sest ma ei tea kaua ma veel siin olen. Ostsin siis nädala oma. ja Hannoverini. Enne oli mul ainult oma linna ja sealt natuke edasi. Okei peale seda läksime hostiga einkauf'ima ja siis koju lõpuks. Midagi erilist ei teinudki. Pakkisin asjad lahti ja vaatasin perega telekat ja suht kõik.

Kolmapäeval siis uuesti kooli. Kui keegi mind nägi siis oli kohe '' Oii, Birgiiit. kuidas sul läheb? on sul nüüd parem? mis haigus sul üldse oli?'' jaa nii edasi.okei isegi ma ise ei teadnud nendele küsimustele õigeid vastuseid. sest see päev oli mul uuesti paha olla ja noh.. kõik perevahetus ja värgid. nõme. niieg pm ma vastasingi alati pooleldi et jaa hästi läheb jaa ma ei tea ise ka mis oli ja nõnda. a ja sel päeval vedasind end siis 5.klassi deutschi ka. ma pole seal oma kuu aega käinud vist. lihtsalt pole viitsinud. seekord mõtlesin, et suva. mul pole midagi targemat ikka vabade tundide ajal teha. Seal oli suht igav. Ahjaa pm terve päeva smsisin kaalikaga sest vodafoneilt on peale esimest smsi ülejäänud tasuta. Aga peale kooli koju siis, tegin pisikese söögi ja vaatasin gg'd jaa oligi aeg minna deutschi. ja siis ma kõnnin bussipeale eks (buss läks 30st) ja siis vaatan kella. oi vhak. kell on 29. vaatan siis ette, näen, BUSS. vhaak. hakkasin jooksma siis ja minge kanni kui valus see oli. noh ma pole ju oma kaks kuud jooksnud. ja nüüd oli see ikka veel NIIIIIII valus lihtsalt. aga õnneks bussijuhtnägi, et ma jooksin ja kasutas ajurakke ja ikkagi peatus bussipeatuses. HUH, seekord vedas. aga jalg tappis. edasi liikusin kergelt longates. Aga kergelt. mitte tugevalt. Deutschis midagi erilist ei olnud. Ainult jälle samad küsimused, millele ma vastata ei osanud. Ma ütlesin siis, et arstid ütlesid, et se on koduigatsusest, aga ma ise seda küll ei tunne nii eks. ja siis see ''õpetaja'' küsis teistelt ka, et mida nad iatsevad. Doro igatseb Poola kultuuri, Monika igatseb oma peret, Ziyu igatseb kooli kodutöid (ma olen siin varem kirjutanud ka, et hiinakad leiavad, et kodutööd on fun ja neile meeldib see väga), Luan igatseb sõpru ja ööelu, sest Brasiilias on teisipäevast laupäevani pidu. pühap. ja esmasp. on puhkamiseks, Santeri igatseb ka sõpru ja Phongi kohta ma enam ei mäleta. Okei kaheksast uuesti kodupoole siis. Abendbrot, söök ja magama. suht läbi olin ka.

Neljapäev oli kiire päev. Koolis on mul neljapäeviti kolm tundi pluss esimene tund on vaba. niiet saab kauem magada. Haha. Mul oleks pidanud olema siis kaks deutschi ja englisch. Hommikul helisas Juliane, et inka asemel on bio. Ahjaa. siin selline asi nagu telefonikett, et koolist helistatakse kellegile mu klassist ja siis see inimene hakkab edasi helistama ja need omakorda edasi ja nii. Noh läksime siis kooli ja mida me näeme, teine tund on ka vaba ja kolmanda tunni asemel on hoopis mate. Kõik olid niiiiii vihased et anna olla. Läksid siis selle mutiga rääkima, kes tunniplaanide eest hoolitsem ja kes helistamist aliustab. See ütles siis ''ah oih. unustasin, sorry. shit happens''. See aitas tõesti väga eks. No läksime siis klassi ja mängisime arschit ja siis hakkas mate. kuna meil nüüd mates ja füsas uus õps- Herr Wille siis ta otsustas et teeme mate asemel füsa. Tegime siis mingit eksperimenti. Läksime välja ja pidime kõik aega võtma, et kaua võtab šampusekorgil aega (kui ta otse üles lasta), et tagasi maha jõuda. Noh nagu kui šampusepudelit avada, siis. Haha. ma sain tulemuseks 2.8sek. aga ma jäin natuke hiljaks. okei ja peale seda oli bio, mis oli mõttetu ja siis läksin kuttidega subwaysse sööma. Kuna mul kodus midagi süüa ei olnud ja kooli ma ka midagi kaasa ei võtnud ja kõht oli tühi, siis otsustasin nendega minna. Muidu poleks nagu eriti viitsinud. Ma läksin bussiga ja teised tulid ratastega. Stephan ja Niclas tulid ja siis ma küsisin, et kuhu Robert jäi, siis nad ütlesid, et ta jäi mate töös spikerdamisega vahele. HAHA Okei sõime seal ja niisama rääkisime. nalinali. AHJAAAAAA. kui ma bussast subway poole kõndisin, siis tegin kerge vaate lõrvale ja mida ma näen. R8! esimene asi, telefon välja ja pilti. no vhak mul kaamera jamab ju. ei hakka tööle. seekord ka ei hakanud. aboluutselt ei funganud. õnneks on mul kaks kaamerat ja tegin siis teisega, aint kvaliteet on hullem. Aga noh. peaasi, et midagi on. Peale subwayd umbes kolmaks minutiks koju ja kiiresti rongile ja Hannoveri. Käisin veits mööda poode ja siis avastasin, et olin ühe kõrvarõnga ära kaotanud. Siis oli mul uusi vaja eks. Ostsin siis mingid mõttetud aga okei. Hüppasin mäkist ka läbi ja siis juba koju tagasi, sest viiesti pidin ju deutschis olema. Kodus jõudsin siis mingi 10min olla ja siis uuesti edasi. Seekord jöudsin ikka normaalselt bussile. Okei pool deutschi oli tavaline aga siis tuli paus ja ma läkisn klassist välja ja siis tulin tagasi ja vaatan. ööää, Krystyani (ma ei oska ta nime kirjutada juuu) asjad on mu kõrvale tõstetud. ja seda sellepärast, et Kaks poola mutikest saaksid omavahel paremini rääkida. Okei ja siis ülejäänud deutschi ma midagi õppida ei saanud, sest see rääkis koguaeg ja jälle vene keeles ja ööh. üle viskas kergelt. Nojah, peale deutschi siis koju jälle ja midagi erilist teha ei jöudnud, sest jälle suht väsinud. ei tea küll miks.

Reedel pidin siis kekadesse minema. Hostema käskis. Ütles, et ma saan ju kõiki gümnastika harjutusi kaasa teha ja jooksma ei pea. Aga arvake ära, misa me terve tunni tegime? Mängisime jalkat. Mitte mingit gümnastikat. ainult jalgpall. Siis keka õps käskis mul hantlitega harjutusi teha. Ja ma rämedalt tahtsin ka seal teiste ees hantlitega võimlema hakata. Minge kanni. EI. öh. okei. igatahes siis bio tunni alguses otsustasime Stephaniga, et ma peaks ikka tervele klassile räälkima, et mul uut peret vaja on. Mõeldud, tehtud. Siis eetikas kohe üks tsikk ütles, et tal on ruumi ja ma vb saaks tema juurde, aga ta peab vanematega rääkima ainult. Et ta on oma issi väike blond üdruk, es peab ainult paluma ja saab kõik, mis tahab. See tegi mind õnnelikuks, sest ta elab täpselt Burgdorfi keskel ja sealt on igale poole ülilihtne liikuda. Okei siis peale kooli koju ja viiest trenni. Raske, RASKE trenn oli. Kõigepealt jõusaal, eks. seal ma midagi teha ei viitsinud. :D siis tegin niisama kõhuselja arjutusi ja siis mingid tavaliseld värgid ja siis Uli (treener) näitab mulle ühe kõhulihasteharjutuse. noh see tavaline, kus lamad jalad kõveras ja siis pead ülakeha tõstma eks. aint ma pidin veel kilost topispalli ka käes hoidma. Ma küsisin, et kui palju siis ja ta mingi, nii palju kui jaksad kolm korda. Noojaah. Tegelt ma tegin nii palju kui viitsisin. Oleks nagu suutnud isegi rohkem vist, aga käed andsid kergelt alla ja ei viitsinud enam:D Okei ja siis pidime veel kuuli tegema. Nagu ma olin, et hallooo, kuidas ma saan kuuli teha, kui ma ei saa ühele jalale toetuda. Ma siis tegin nii, et pm toetusingi ainult tervele jalale ja siis ta kohe hakkas rääkima, et ei näe pead ikka nii ja nii tegema. m ütlesin, et tean, tean aga ma ei saa, sest see on valus aga noh. ta ei tahtnud seda kuulata eriti vist. Aga lõpuks mul teised tahtsid ära minna ja siis sain ma ka minema. Huuh. Kodus siis jöudsin mingi pool tundi olla ja siis pidin kiiresti rongile hüppama ja Michi poole. Kuna ma ei tea, kus ta elab, siis tulid Robert, Stephan ja Niclas mulle vastu. Läksin nendega siis. Kui ma sinna jõudsin, siis Matthäus ja Lucie ja Annika ja Michi olid seal. Peale meid tulid veel Lisa, üks kutt, kelle nime ma ei tea. Chris äkki? ja Maaya või ma ei tea, mis ta nimi on. Igatahes see tsikk, kelle poole ma vb minna saan. Suht igav oli. Niisama rääkisime ja kuulasime muusikat ja rääkisime ja kuulasime muusikat ja mängisime singstari ka korra. aga Michil oli aint üks cd ja seal kõik saksa laulud, millest ma teadsin ainult ühte ja see oli TH ja sorri. No töesti, EI. Ma parem laulaks mingi supervõõrast laulu kui seda. Pool1 rongiga pidin koju minema. Matthäus, Michi, Niclas ja Robert tulid saatma mind. Mingi kolmverandist olin kodus siis. Läksin kööki ja tahsin juua. Ma ei hakanud puld põlema panema, sest ma nägin, kus pudel on. Panin, siis pudeli uuesti lauale ja siis kogemata lükkasin ühe klaasi ümber. Ma ei näinud ju seda. Panin siis tule ikkagi põlema ja nägin et see oli apelisinimahla klaas ja see kõik tilkus toolipadjale. No tore eks. Puhastasin seda seal siis veits jaa ikkagi magama.

Täna ärkasin migni 9st vist. Ise ka ei tea miks nii vara. aga jah, ja siis sõin ja nüüd olen terve aeg seda blogi kirjutanud. Täna ma peaks minema 10 min pärast Sophiega linna, aga ma ei jöua, sest ma pean enne pesust läbi käima.. Õhtul igatahes Niclase poole. davai. tsauks!

No comments: