minuga juhtub siin KÕIK.

okei. jah . see nädal oli jälle huvitav. Või siis pigem eilne päev aga alustaks ikka algusest ehk siis esmaspäevaga äkki. Okei. pm ma ei mäleta enam mitte midagi. Hommikul läksin vereproovi andma. Rahulik. Naine torkas nöela veeni ja mis toimus? mitte midagi. tähendab et verd ei tulnud. Siis ta liigutas ja pigistas ja tegi igast imevigureid kuni löpuks hakkas vääga aeglaselt veri nirisema. Nojah. mis seal ikka. Peale seda läksin kooli, midagi huvitavat vist ei toimunud. Pärast koju, natuke niisama ja siis trenni. Jeah. ma käin karkudega trennis. Aga see on jöusaal aint niiet köik on oks. Siis peale trenni koju ja midagi vist muud eriti ei teinud.

Teisipäev. Um.. kool oli kool. Nagu alati. Peale seda läksin koju ja linna hiinakatega Dubwaysse sööma, sest me saime linnavalitsusest need free ticketid. Siis peale söömist lasime natsa linnas ringi ja siis koju. Midagi pönevat rohkem ei toimunud.

Kolmapäev. Mul oli koolis esimene 5.klassi deutsch. booring. Okei. peale kooli koju, kerge söök ja neljase bussiga linna. Ostsin omale uue bussikaardi ja siis deutschkursi. 8st tuli hostema järgi. Siis kodus enam eriti aega midagi teha ei olnud. niiet suht söök, pesu ja magama minek.

Neljapäev. Nädala köige pönevam päev. Päev, kus minuga jälle juhtus midagi. Ehk siis koolist midagi erksat meeles ei ole aga peale seda läksin koju, söin ja natsa niisama ja siis 16.20 rongiga Hannoveri koos Molly ja Stephaniga. Oh mul on neist nii kahju ikkagi, sellepärast, et nad pidid minuga nii palju jamama. Igatahes juba rongis sinna söites polnud mul köige parem olla. Aga ma mötlesin, et kuna ma just söin, siis äkki sellest ja läheb kohe mööda. Niisiis me ikkagi läksime. Otsustasime siis, et mul on uusi teksasid vaja. Ma siis venisin nendega igale poole kaasa, samal ajal end aina halvemini ja halvemini tundes. Löpuks ma siis otsustasin, et mul pole mötet seal olla, kui ma koguaeg istuma pean ja nii, sest ma ei jaksa käia. Niisiis tahtsime minna rongile. Siis ma aga mötlesin, et äkki mul on sama viirus, mis mu hostvennal oli. Nimelt tal oli ka paha olla ja kõhuga mingid probleemid, et oli koguaeg vetsus. Ja siis ma tahtsin ka vetsu minna. Läksime siis Galeria Kaufhof'i. Üks suuuuur kaubanduskeskuste kett saksamaal. Käisin seal vetsus ja mul ei olnud sama viirus mis vennal. Aga enesetunne oli ikka väga hull, niiet ma lihtsalt pidin istuma. Leidsime siis kuskil nöudeosakonnas ühe tooli ja istusin sinna. Täpselt selle tooli körval oli see värk, mis kassas on, et näitad triipkoodi ja siis arvuti näitab sulle asja hinna. Siis samal ajal kui ma ei mäleta mis ma enam tegin(tegelt ka. suht mäluauk on. lihtsalt nii hull oli), mängisid Molly ja Stephan selle masinaga. Ja siis üks hetk läks mul väga hulluks ja ma oksendasin.
keset suurt kaubamaja, lasen mina oma siskonna välja. täitsa lahe vöi mis. ma räägin, et minuga juhtub siin köik. Igatahes sel hetkel otsustasime, et peaks kiiremas korras koju saama. Siis ma ütlesin Stephanile, et kas ta äkki helistaks mu vanematele, kuna mu mobiiliga on selline jama, et ta lülitas ise end välja, ja ma ei tea pin koodi enam ja siis ma panin selle 3 korda valesti ja nüüd on puk koodi vaja ja seda ma ei tea ammugi. Aga okei. siis Stephan oli nöus aga tekkis uus probleem. Keegi ei teadnud numbrit. Siis ta helistas Christophile ja sai numbri ja nii ta läks. Keegi mulle Hannovei jägi ei saanud tulla, aga Otze rongijaama küll. Ja siis me mörkasime, et oi. rongini on 6min aega ja mul ei olnud piletit. Siis Stephan läks jooksis piletit ostma ja Molly tuli minuga rongi peale. Ehk siis jöudsime rongini ja siis ma jäin uksevahele seisma, et rong ära ei läheks ja Molly läks natuke ringi vaatama, et Stephanit leida. Davai. Leidsime ja saime rongile. Me suht hoidsime seda rongi kinni paar mintsa aga mis seal ikka. Siis rongis hakkas läks mul jälle veits halvemaks aga önneks seal ei oksendanud enam. Siis ema oli rongijaamas vastas mul ikkagi ja viis mu koju. Panin diivanile pikali ja olemmine oli ikka suht halb. Siis mingi tund hiljem läks jälle väga hulluks ja ma rämedalt hoidsin tagasi, et ei oksendaks enam. Huh. see läks mööda ikkagi ja siis hostema andis mingit ohtu oksendamise vastu. Siis mul hakkas ülihea. Siis ma jäin paariks tunniks pooleldi magama ja läks jälle veits hullemaks. Siis 12 ajal ütls hostema et ma peaks oma voodisse minema, sest nad ei taha mind üksi alla jätta. Läksin siis köigepealt vetsust läbi ja olemine oli ikka väga hull. Siis pidin treppidest üles minema. Ma jälle hoidsin julmalt oksendamist tagasi ja mötlesin ainult, et mida kiiremini ma lähen, seda kiiremini saan istuma ja hakkab parem. Ema käis ämbriga järgi mul ja kui ma oma tuppa jöudsin, siis ei suutnud enam tagasi hoida ja ikkagi tuli välja köik. Õnneks suutis ema köik ämbrisse püüda. Siispanin pikali ja ema andis veelkord seda sama rohtu mulle, mis eelmine kord aitas ja siis jäin magama. Õnneks öösel hullemaks ei läinud ja sain ikkagi magada. Ärkasin küll mitu korda üles aga polnud nii hull.

Okei ja nüüd siis reede. On kolmas oktoober ehk siis riiklik püha saksamaal ja kooli poleks niivöinaa olnud. Pm päev oli väga igav. Hommikul olin väga natuke arvutis, siis pool12 ajal läksin alla ja hakkasime filme vaatama. Võib öelda, et minu päev koosneski filmide vaatamisest. Ehk siis alustuseks shrek the third, siis shreki esimene osa, millest ma vaatasin algusest veerand tundi ja siis jäin magama. Magasin oma neli tundi vist ja siis hakkasin pilte vaatama. Siis natuke hiljem vaatasime veel oceanseleven'it ja siis findet nemo. Ja siis voodisse. ja nüüd magama. Gute nacht :)