Krass

Kuhu ma jäin? Esmaspäev sai vist enam vähem. Teisipäeval mm... koolist pole õrna aimugi. Ah saksas tegin kaasa. Ma loodan et see oli ikka sellel teisipäeval.. Igatahes meile anti dialoog ja pidime tegema grupitööd ja siis esitama selle dialoogi. Ma olin Jan'i ja Kim'iga ühes. Õpetaja valis pärast siis ainult paar gruppi, kes esitama pidid ja mudiugi meie olime siis nende väheste seas. Pärast kõik kohe, et ah mida, su saksa keel on ikka tösiselt hea jne. ego-laks-pliks-plaks. ei, tegeltikult pakkus nalja. Noja.. Õhtul oli bänd. Schepan (trumm) oli kohal, aga Hagen(bass) oli seekord puudu. ei tea kas ma neid kunagi täiskoosseisus ka kuulda saan? Laivis ma mõtlen. Nende salvestatud laulud ei ole see sama. Ehk järgmine proov... Peale seda ma muidugi midagi enam ei kuulnud, sest nad just kõige vaiksemalt ei mängi.. Noja..

Kolmapäeval tegin spordis esimest korda ka päriselt sporti. Ja mu jalg. ah, ma tahaks seda lihtsalt ma ei tea. kuidagi alt ära võtta ja tugevama asemele panna. Lihtsalt. Tegime teadet ja noo, ikka üliväärakas on joosta, sest üks jalg on teisest lihtsalt tunduval aeglasem. Ei jõua kuidagi järgi. Pole just parim tunne.. aga nojaa.. Siis pidime 800m jooksma. Õpetaja ütles, et järgmine tund jookseme veel, me siis otsustasime lõdvalt võtta ja mis meie ajaks tuli? 5,15. appi, me olime pärast nii surnud.. haha, NIIICHT :D Muidu pidime koolis oma inglise tööd tagasi saama, aga meie õpetaja on lihtsalt niiiiiii möku, et ei tulnud kooli ja me ei saanud neid ikka tagasi. Me kirjutasime need aprilli keskel. noja.. Vabal tunnil mängisin Kim'iga kossu ja ta hakkas ka rääkima kui nõme see on, et ma minema pean, et totaalselt klassi osa ja no, lihtsalt on vastik. Hommikul tüdrukud ütlesid, et panevad mu keldrisse kinni, siis ma ei saa minna :D armas :) igatahes peale kooli H6annoveri. Bahnhofis nägin Stephanit. Ta läks oma reumaga arstile. Rongis siis rääkisime niisama ja ma kurtsin, et ma ei tea, mis ma oma lahkumispeoga peale peaks hakkama. Siis ta kohe, et ei, ära plaani midagi. Lihtsalt ära mõtle sellele, ära plaani mitte midagi. Saa saad oma peo. jne. Siis oli juba selge, et nad tahavad korraldada eks. Aga on ju probleem. Nad ei tunne kõikki minu inimesi ja siis pooled poleks kutsutudki. Ja S ütles sellepeale 'oh... siis sa saad lihtsalt 2 pidu'' :D Aga see on nii armas neist, et nad üldse viitsivad midagi korraldada :) Joa.. Ah, S on suht blond ikka. Ma küsisin, et kus ta arst on siis ja ta ütles, et näitab mulle kui bahnhofi ees oleme. Jõuame sinna, kutt jääb seisma ja hakkab ringi vaatama. Ma küsin siis, et noo, kus see on? Ja ta vaatas ringi ja ei vastanud midagi:D ta isegi ei teadnud millises suunas see on :D tuli siis minuga erst ernst august galerie poole, peale arsti ta helistas ja saime uuesti kokku ja ütles siis, et oli siiski vales suunas läinud:D no juhtub. Shoppasime natuke ja läksime siis kiirelt mäkist läbi ja koju.

Neljapäeval esimestes tundides kirjutasime inkat ja mis te arvate, kas me saime oma eelmised tööd tagasi? loomulikult mitte:D Õpetaja ''unustas'' oma mapi, kus olid sees meie vanad klausuri ja uued ka, koju. Kuidasgi ta sai meile aga siiski hommikul klausuri tehtud ja saime kirjutatud. Pole paha. Ma kirjutasin liiga vähe ma kardan... Ju näeb. Peale kooli uuesti Hannoveri. Siis helistas Carl, proov jääb reedel ära. Joaa... hannes veidi shoppasin natuke veel :Õ

Reedel em... kooli ei tea. päeva ka ei tea enam. Midagi tegin. Jälle Hannoveri ehk.. Õhtul igatahes I'sse. Me läksime juba pool11 sinna, sest siis saime tasuta sisse. Ja noo appi, kui leer see oli. Mingi 10 inimest jalutas niisama ringi.. Kuskil 1st hakkas siis pidu peale, rahvast oli rohkem kui küllalt. Leidsin just Sebi ja Stephani ka üles. Nad olid veel ekstra tulnud, sest ma neid paluin. Ja siis ütlevad teised, et nad tahavad minna. Nagu WTF?! kell polnud isegi pool2 ja nad tahtsid juba minna. Siis ma olin küll pahane veidi, sest ma PIDIN nendega kaasa minema. Sebi ja Stephan küll ütlesid, et ma sinna jääks, et nad räägivad turvadega ja mida veel eks. aga ei saa ju. No me siis läksime edasi mäkki. Kutid võtsid süüa. Sõitsime Cewe see juurde. Ja 3 ajal olin kodus.

Laupäeval ma ei tea mis ma päeval tegin. Midagi tegin.. Noja.. Õhtul läksin Celticusse. See on iiri pubi. Michi, Robert, Matze ja Chris olid seal. Mängisime kaarte, kutid sõid ka. Noja. Suht niisama chill. Siis mingi aeg läksime Antowskide juurde, ma võtsin Matze pisikese arvuti, teised vaatasid Scrubse. 1 ajal viis Michi mind pakikal koju.

Pühapäeva päeval olin Majaga mere ääres päevitamas. Vesi oli alguses suhteliselt külm. Maja ei julgenud üle pölvede sisse minna. Ma muidugi ujusin seal rahulikult. Niiiii hea oli. 4 jal hakkasime tagasi liikuma. Täpselt siis kadus päike ka ära ja hakkas isegi vimha sadama. Siis võttis Peter ühendust, et kuidas meil on, nad veel heesselis mereääres. Kui ma ütlesin, et aga sajab ju, ütles ta sellepeale, et nad on tugevad poisid, elavad üle:D Kutsus õhtul veel peole, aga ma ei saanud, sest plaanid olemas. Nimelt läksime koos mu hostvanematega (kes veel ei tea, siis nad on üle 50 :D) inkognitosse, kluppi. Seal oli oldie party, mis ei tähendanud, et oleks ü30 pidu olnud, vaid et muusika oli lihtsalt vanem. Enne seda veel sain Carliga kokku. Niisama rääkisime omahm.. juhtumistest :D Rets, mis kõik juthunud on, aga okei. Igatahes kluppi tuli Timo, Maja kutt ka kaasa. Ta on ülimalt tore peaks mainima. Meil sai igal juhul palju nalja. Joa.. aga ta ei tahtnud tantsida ega midagi. Istus niisama seal. Siis läks Majal ka tuju ära ja taaskord pidime juba enne 1 ära minema. Ah, pitli tegime ka.

Esmaspäeval ehk siis eile... ah, mul pole õrna aimugi mis toimus.. Ah hommikul rääkisin pikalt hostiga sellest, mis siis saab kui ma eesti tagasi pean minema.. Ma proovisin ette kujutada kuidas ma vanavanematega eesti keeles rääkima peaks... Nooo ei tule. Ah see üks õhtu celtikus pidin lastele turakit eesti keeles seletama. Peale esimest lauset ma hakkasin juba nii naerma, sest see oli lihtsalt nii veider. ja üldse oli kuidagi raske rääkida... No ju näeb siis, mis eestis saama hakkab.. noja.. igatahes päeval lamasin natuke päikese käes.. Grillisime kodus siis. Lennart tuli ka. Pool9se rongiga läksin Ehlershausenisse. Bahnhofis sain Jarediga kokku, ta sõitis ka just koju. Oli terve öö töötanud Hannoveris. Oli suht läbi. Koha jõudsime, pidime Carli järgi ootama natuke. Löpuks tuli, viisime Jaredi koju ja siis Carli juurde. Vaatasime Lucky number Slevinit. Siis helistas Jared, et kas võib läbi hüpata. Tuli ka siis migni aeg. See film on rämehea. Alguses ei saa midagi aru, aga lõpus langeb kõik nii hästi kokku. Siis helistas Phil, tuleb ka õhtul/öösel kaasa. Davai. Kutid veel vaatasid oma mingi sõja või ma ei tea misasja jaoks värke. Ja natuke peale 12 hakkasime liikuma. Carli maja ees hakkasime ju taevast uurima veidi ja siis hakkas Jared juba oma jutuga pihta. Siis hakkas terve see õhtu. See oli lihtsalt nii rets. Kirejeldada eriti ei saagi. Sõitsime siis kirikutorni juurde. Jäime Phili ootama. Siis kuskil natuke peale pool1 hakkasime pihta. Nimelt renoveeritakse siin kirikutorni, mis on oma kes teab, 50 m kõrge. Ja sellel on kuni tipudi välja tellingud. Me tahtsime siis sinna üles ronida. Mõeldud, tehtud. Alguses oli muidugi natuke... joaa. adrenaliin. Ülesse jõudes juba alguses oli kuidagi... teine tunne. Siis hakkas Jared jälle seda juttu ajama, et kui väikesed me tegelikult oleme ja kui suur on universum ja mis seal kõik on. Aaah, selline teema kestis koguaeg. Ja siis kui sa seal üleval oled, vaatad lihtsalt, kuii palju taevas ikkagi toimub. Ses suhtes, et me leidsime ikka päris paar tähte või midagi.. midagi muud, mis liikusid VÄGA kiirelt. Ja kadusid, ja ekkisid uuesti, ja jäid seisma, ja liikusid uuesti. See oli nii seletamatu. Pluss Carl võttis binokli ka kaasa ja kui sellega vaadata, nooo, heftig lihtsalt. Siis andis Jared mulle oma ipodi, pani ühe laulu peale ja siis lihtsalt ma läksin eemale neist ja boah, mis tunne. See oli nii.. ma ei tea. Igal juhul lõpuks kui Minu juurde koju sõitsime, rääkis Jared, et astronoomia ja väliste jõudude ja selliste teemadega juba paar aastat tegelenud ja et kui vähe me tegelikult üldse teame ja nii edasi. Diip õhtu oli lihtsalt. Muidugi loogiline, et ma võtsim oma kaamera kaasa eks.

vasakult: Jared, Carl, Phil.

Jaah, see pilt ei ole just parim, aga te vist ei kujuta ette kuidas see torn kõikkus seal tipus ja siis ei ole lihtne head pilti saada, kui säriaeg on umbes 10 sekundit ja sa ei näe ise kaamerast, milline pilt välja näeb.
Igatahes kuskil pool3 maandusid kodus ja ei suutnud üldse enam millelegi möelda. Maailm oli sassis.

Täna ärkasin 12 ajal enamvähem. Päeval tarka erilist ei teinud. Alustasin blogiga, rääkisin üle pika aja Erkkiga :D Mingi aeg tahtsin Hannoveri minna, siis ema ei lubanud, ütles, et Tina (mu tugi) tuleb ju 2 tunni pärast ja ma pean teda aitama. Davai, läks siis Burgdorfi linnapeale korra. Kodus aitasin veits ema, siis tuli juba Tina. Grillisime terve perega ja rääkisime ja niisama. Tina kinkis mulle raamatu Burgdorfist. Joa.. pool10 ajal läks ta ja ma siis löpetan siiani oma blogi. Nüüd juba pool12... Magamaminek ka.