Teisipäeval sai kenasti pikalt magada. Koolis esimesed 2 tundi kirjutasime inglise tööd. Noja, tuli vist liiga lühike mul... egal. Igatahes siis oli veel kaks suht kõige igavamat saksa tundi ja koju minek. Kaua ma seal ei püsinud, sõtsin hannoveri. Midagi tarka ei teinud, vaatasin ringi ja söin. Üks tüüp arvas, et ma olen 20. Ka meeldiv. Millalgi olin kodus tagasi. Siis võtsid lapsed ühendust, et nad Niclase juures ja ma ka läheks. Tegelt tahtsin kodus wipeout'i vaadata, sest see on lihtsalt niiiiii naljakas, aga läksin ikkagi. Spritti, Anja ja Michi olid veel seal. Ja Niclas muidugi. Lisa tuli ka pärast. Olime niisama, rääkisime, vaatasime wipeouti ja logelesime. 10 ajal olin kodus. Tegin veel lihaseid, pesu ja magama.
Kolmapäeval koolis esimesed tunnid olid spordid. Mind ajab alati nii naerma meie soojendusjooks. Põimõtteliselt keegi ei viitsi joosta, aga õpetaja jookseb meil järgi vahel ja vaatab, et me ikka jookseks. Kui ta ei näe siis kõnnime. Aga tegelt terve aeg ikkagi jookseme, öpetaja eest ära:D luurame ja vaatame, et kas ta tuleb või ei, jne:D Muidu mängisime sulgpalli ja hokit ja oli tund läbi. Siis mate, vaba tund ja bio, kus me tegime mingit eksperimenti. Tore. Ja kool oli läbi. Muidu olin kodus ja 6 ajal pesus, 7st tulid juba tüdrukud siia. Nimelt Maja kutsus nad, et grillida, aga väljas sadas... Naja, me söime ikkagi:D Carina, Eva, Lisa, Mops, Stella, Laura ja Anna tulid siis. jälle palju nalja ja sööki. Ma sõitsin 10st Niclase juurde, tüdrukud jäid veel meile. Niclase pool olid kutid ja Anja. Vaatasime south parki ja niisama. Juba enne 12 olin kodus, sest kurk oli kohutav. Tähendab ma ei saa üldse neelata. sülitasin köik välja öhtul lihtsalt. Liiga valus oli...
Täna hommikul või noh.. pool12 käisin arsti juures, sain antibiootikume, jess -.- päeval käisin subways söömas. Mulle tundub, et see pannakse kinni, ma loodan, et siiski ei, aga ma usun küll... Ah, mul polnud kooli ju. Studientag oli koolis ja meil polnud tunde, ehk vabaaaaa. Ja muud erilist ei teinud. Homme veel kool ja siis on nädalavaheee. endlich
No comments:
Post a Comment