Special

Nonii. Täna olin siis kodus. Sain kauem magadaa. WOOHOO. Kuigi ma ärkasin ikka mingii 8 või 9 ajal. Uni läks ära lihtsalt. Läksin siis alla sööma ja ema hakkas rääkima, mis me täna teeme. Ta jäi mu jala pärast koju täna. Ta rääkis siis, et selle haigla, kus ma eile käisin, peaarst tahab mind näha ja ta ei tea miks aga me peame minema. Ja peale seda on mul veel vaja nende perearsti juurde minna, kes siin Otzes töötab. Mingi kohalik vend. Peale sööki lugesin natuke raamatut ja siis läksin alla emaga saksa keelt õppima. Ta oli mingid väikeste laste töövihikud kuskilt välja otsinud ja ma pidin siis neid täitma. Huvitav. NOOT. Ma siis ütlesin, et rohkem ei viitsi ned teha ja lähen parem loen õues lasteraamatuid. Võtsin siis ühe lasteraamatu ja läksin üles, et võtta sõnaraamat ja oma raamat, see mida enne lugesin. Siis komberdasin alla tagasi kuidagi (ma olen niiiiii kindel, et see päev pole kaugel, millal ma trepist alla kukun. Emps. Rahune. See oli nali.) ja läksin õue. Vaatasin, et ema oli kaks tooli pannud ja ma mötlesin, et wtf, kas ta tuleb ka sinna istuma? Aga ei, ta oli ühe tooli mu jala jaoks toonud, sest ma pean seda horisontaalselt hoidma. Istusin siis maga ja hostmum töi mulle veel viinamaru ja komme ja šokolaadi ka veel sinna. Kaks minutit hoidsin lasteraamatut ees ja siis vaatasin, et hostmum läks sisse ja võtsin oma raamatu ette ja lugesin seda. Huvitav on. Esimene osa oli ka hea ja teine, mida ma praegu loen on ka. Okei siis tuli aeg, et Lehrtesse, haiglasse minna selle peaarstiga kohtuma. Ma mõtlesin muidugi, et eile ju arst ütles, et ma vöin köike teha, mis valu ei tee ja kui ma jalale toetun, siis ei ole valus, et noh. paar päeva ja saan karkudest lahti. Aga läksime siis sisse, rääkisime mingi kutiga seal registratsioonis ja ta ütles, et me peame vähemalt tund aega ootama, sest neil on palkju tegemist. Ema oli suht vihane juba, sest nad ei öelnud, miks ma tagasi pidin tulema ja nüüd käsivad veel oodata ka. Õnneks pidime mingi 15min ootama ainult ja siis saime jutule. Mees siis hakkas rääkima, et jah see värk, mis mul on, on vääääägaa haruldane ja ta pole elusees varem sellist asja näinud. Ja ma pean vähemalt kuus nädalat karkudega käima ja iga päev süsti saama, mis on trombooside tekkimise vastu, sest need on vääga ohtlikud. Suhteliselt.(okei, emps, ole rahulik. hinga. sisse, välja, sisse, välja. see ei ole üldse nii hull kui paistab. rahune) Siis ta vaatas mu jalga, katsus ja vajutas ja mida veel ja siis ütleb jäsku. Okei, operatsiooni vaja ei ole. Ma olin umbes nii, et mida faaakkkiii. Nii eriline/tösine värk siis?!? Kaks kuud möödub nüüd ilma spordita. Pole tore. Siis ta ütle, et tavaöiselt selline asi juhtub maratonijooksjatel, et luu hakkab vaikselt painduma kuni löpuks käib pröks. Et see on suurest koormusest. Ma olin jälle nagu wtf? suur koormus? mul? Ahah. noks siis. Ta ütles, et ma ei tohi jalale rohkem koormust lasta kui 15 või maksssiiimakksiimaalselt 20 kilo ja ta kutsus füsioterapeudi, kes õpetas mulle, kuidas karkudega käia. Nicerdicer nah. Ta veel ütles ka, et kargud on nüüd mu parimad sõbrad vähemalt kuus nädalat. no fain eks. ja ma lootsin, et paar päeva ja saan neist vabaks. paar päeva my ass nah. Tulime siis koju tagasi. Olime paar tundi siin, ma ei tea mida tegin ja läksime perearsti juurde, see vend kes siin Otzes elab. See siis ütles mulle, et mul ei vedanud, aga samas vedas ka. Et kui sääreluu oleks läinud, oleks asi palju hullem. Aga pindluu pole niii hull. Muud ta eriti teist ei rääkinudki. Aga homme pean vereproovi andma ja reedel oli ka mingi värk vaja teha. Sealt läksime siis ära edasi apteeki. Sest mulle oli vaja süste osta. Need, mida ma iga päev saama pean. Alguses arst ütles, et 10tk maksab 100eur aga poes tuli välja, et 10tk on ikkagi 50eur'i niiet mitte nii hull. Võtsime siis need ja koju tagasi. Ei mäleta, mis tegin. ahjaa. rääkisin Luisaga. Ja siis läksime ühe hiina tüdruku hostkoju, sest me tahtsime kindlustusse faksi saata. Sellel hiina tšikil juhtus ka õnnetus eelmine nädal. ta väänas joostes jala nii hullult ära, et oli nädala karkudel ja ei tohi 6 nädalat sporti teha. Passisime siis seal natuke aega ja tulime koju. Kodus andsin neile kerged kingitused ja siis ühe raamatu ka. Eestost. ja siis m vaatasime seda raamatut oma 45min ja siis pidi ema minema kooli lastevanematekoosolekule. Me siis sõime teistega ja pärast käisin pesus ja rääkisin teistega veel juttu. Andsin veel ühe kingi ja nüüd ma siin siis kirjutan. Mõtlen, mis homme saab, sest ma pean kahe tooliga olema koguaeg. üks mulle ja üks mu jalale. Vaatab, mis saama hakkab. Tõotab tulla ebatavaline ja huvitav. Praegu aga töesti köik. tuli täpne kirjedus. nüüd aga, hoidke tihke tschüss!