Lõpp

Nonii. aeg oleks ikkagi meenutada, mis ma viimane nädal kodus tegin. Praegu olen juba nädalakese Eestis olnud, aga pole suutnu varem end kokkuvõtta, et blogi kirjutada. Nüüd siis teen seda. Vähemalt üritan. Ma usun, et see blogi tuleb siiski suhteliselt lühike, sest ma ei mäleta enam nii täpselt kõikke, mis toimus. Läheb lahti.

Neljapäeval oli meil ju veel kool. Ma ei tea, mis peale seda või enne seda toimus.. Pole tõesti õrna aimugi. Ehk olin C'ga? võimalik... eiiiii, ma teaaan, mis ma tegin! Siis ma tegelt tahtsin õhtul all that remains'ile minna, aga ei saanud kedagi kaasa ja sain siis Danieliga kokku. Kõigepealt läksin tõin Anja juurest kiivri omale. Siis läksin Rewe juurde D'd ootama. Kutt tuli siis oma mõnusa rattaga :Õ. Tal on mingi honda iwas.. mootorratas, eks. Sõitsime siis Hildesheim'i jäätist sööma. Aaah, üliiimahe. Kui tagasi sõitsime, siis tehti meist pilti ka. Tähendab ületasime 30ga kiirust ehk ja tehti pilt. ma olin küll ni, et oi fakk, nüüd kutt saab minu pärast trahvi veel, aga ei pärast ta ütles, et vahet ei ole, ta rattal pole ees niikuinii numbrimärki:D Joa, siis 9ajal olin kodus ja 10st tuli C meile :) chill, siis tuli isa, ajas minema ta kuskil 12 ajal ja oli ka magama minek.

Reedel koolist ei tea midagi. Päeval lasin veidi üle ja õhtul oli siis lahkumispidu kodus. Algus oli väga kaootiline, aga no saime kõik ikkagi tehtud. Pärast oli kõigil tore ja meeleolu püsis :) ilmaga oli alguses veidi probleeme, sest tund enne algust sadas mei väga retsilt padukat olid nooo.. mõnusad tuuled. Aga ei, õhtu läks ilusaks ja päike tuli ka, nii palju kui teda veel oli. Olime siis õues. Vanemaid polnud alguses ja siis Lennart tegi ka oma private-party. Muidu oli väga tore. tegelikult pildistasin ka, aga ma tahan juttu ära kirjutada, ma ei viitsi laadida neid siia üles. Noo poole1ni olid lapsed ja siis hakkasin ma koristama. Oma kolmveerand tundi koristasin ja siis olin poolsurnud ja magama minek.

Laupäeval sain vist suhteliselt hilja üles. Siis koristasin veel viimaseid asju ja sõin perega ja õhtul 10st tulid siis Anja ja Michi autoga järgi mulle. Sidusid maja ees kohe rätiku ümber silmade ja sõitsime siis ära. Ella oli ka just USAst tagsi tulnud see õhtu ja tuli ka otse mu peole siis korraks. Kui kohale jõudsime, siis olid kõik lapsed juba seal ja hakkas pihta. Väga palju nalja, tantsimist, niisama rääkimist, olemist. Pidu kestis poole5ni umbes. Siis hakkasid teised koristama, ma istusin C'ga niisama, Julius magas ka juba lauapeal pooleldi. Lõpuks siis pooled kutid läksid kuhugi Ehlerhausen'i magama, Matze ja Michi sõitsid autoga linna ja ma läksin siis C ja Niclasega bahnhofi rongi ootama. Sõitsime esimese rongiga koju, ehk veerand6. Pool6 olin siis kodus ja 6ks sain magama. Panin veel kella11ks äratuse, aga oli ikkagi liiga vähe ja magasin ikka kella 1ni.

Pühapäeval peale tõusmist oli kohe lõunasöök. See oli meie viimane koossöömine, vist. Siis lasime natuke aega leiba luusse ja sõitsime pärast siis emaga Hannoveri. Tahtsime sea life'i minna, aga sellel oli uksetaga niii pikk järjekord, et me otsustasime niisama linna minna. Linnas oli just selline üritus, et igalpool üle kesklinna oli hästi palju pisikesi kontserte või esinemisi ja terve linna oli muusikat täis. Aga lihtsalt üliimõnus üritus tegelikult, Lihtsalt emaga ei olnud seal kuigi põnev, aga siiski parem kui mitte midagi. Absoluutselt igale maitsele oli seal muusikat. Klassikalisest metalini ja metalist elektroni. Kõikke. Selline üritus võiks Tallinnas ka toimuda. Hannover polnud ka ainuke linn, kus midagi sellist toimub, vaid see on üle maailma tuntud. Mõtlesin, et saada kultuuriametile või misiganes asjale kirja :D ju näeb. Igatahes me käisisme veel Rathaus'i torina ka üleval ja siis olema kuskil 7 ajal kodus. Pool tundi peale koju jõudmist tuli meelde, et me tahtsime ju Ehlershus'ist taara ära tuua. Ajasin ema uuesti karkudele ja tõime selle ka siis ära. Ju ma siis poole10 ajal lõpetasin uuesti kodus ja siis vist suurt midagi ette ei võtnud ka. Nädalavahetusest läbi.

Esmaspäeval pidi meil koolis koristamispäev olema. Tähendab, et iga klass pidi oma klassi ära koristama. Paljud muidugi lihtsalt ei tulnud kohale. Niiet minu klassist oli siis kokku 6 inimest kohal. Mina, Niclas, Molly, Anja, Massi ja Sabl. Ah, Linda ka. Ehk siis ikkagi 7. Koristamisest Ei tulnud mul midgi välja. Esimese tunni passisin seal, aga siis läksime Anjaga üles. Tema läks Phili juurde, ma Carli juurde. Nad (12.klassidest osad) tegid viiendikele inglise keele testi. Passisin siis ülejäänud päevast seal. C tegi siis mulle ka oma seda osa, mis ta viiendikele tegema pidi ja mis välja tuli? burks ei oska enam inglise keelt. Mahe. Peale kooli läksin igatahes Hannoveri. Läksime sama Anjaga sama rongiga. Anja läks arsti juurde ja ma kingitusi otsima, kui ta arstilt tagasi tuli, läksime uuesti linna jälle kingitusi otsima mu igasugustele inimestele. Leidsin siis perele ka kingi. Kinkisin sellise suure (niivõrd, kuivõrd. paksust klaasist, selline kolmnurkne aga madal. pole lillede jaoks vaid iluasjana) vaasi ja panin sinna sisse igasuguseid jubinaid ja lasin sinna peale siis teksti graveerida. Täpselt ma enam ei tea mida, aga suurelt 'dankeschön' ja umbes 'te saite mulle väga kalliks, birgit'. Umbes midagi sellist. Võtsime siis ma ei tea. 6se rongi ehk ja koju tagasi. Pidime läbi bahnhofi jooksma, sest meie gleis on kõige viimane. Meeeeldiv. eriti kui bahnhofis ülipalju rahvast on ja liikuda eriti ei saa. Nojah. saime siis koju ikkagi. Õhtust ma ei tea suurt midagi. Kuskil ära ma olin. Aga rohkem ei tea ka.

Teisipäeval oli koolis wandertag, ehk ekskursioonipäev nii öelda. Ja see oli köikkidel klassidel ja kuhu otsustas minna 11c ehk minu klass? Loomaaeda. Spanned. Veel parem oli see, et ma ärkasin 10 minutit enne rongi sõitu üles alles. Kiire hambapesu ja asjad kotti, rattale ja mineeek. Köik vaatsid, et oi, burks, mis sinuga juhtus, sest ma nägin ju välja selline nagu... jah.. Igatahes sain rongi peale veel. Loomaaed oli mõttetu, IGAV. Peale seda käisime Anjaga linnas veel, tõin vaasi ära jne. Natuke olime niisama ka. Millalgi uuesti koju, siis üritasin kohvrit pakkida ehk ja millalgi viisin taara ka ära. sain üle 20 euro tagasi :Õ. Siis otsisin veel madratsi ja magamiskoti ja sõitsin Geli juurde. Matze, Niclas, Jule, Anja olid juba seal. Stephaniga ma sain teepeal kokku. Nadine tuli ka poolepealt. Ja millalgi Carl ja Serhat ka. Chillnill. C võttis telgi ka kaasa, ehk ma sain telgis magada. Teised magasid lageda taeva all oma magamiskottidega :D 4 ajal saime magama ehk. kell 7 oli uuesti äratus. Kooliminek. Esimesed tunnid olid kohe spordid :D Ma siis ütlesin, et ma olen haige ja ei saa kaasa teha. Köik olid lihtsalt nii surnud ja üle poolte pole kohalegi tulnud. Sain siis au kanda hoolt Serhati 4000eurise Rolexi eest. Jeezjeeez. Esimeses suures pausis käskis Anja mul klassiruumi jääda kuigi tegelt ma oleks pidanud aulasse minema, et ühe pluusi kooli pildiga ja kommi saada. Aga Maja tõi selle mulle hiljem. Okei. Siis saime tunnistused. Ja kui enamus olid läinud, aga Jan ja Kim olid alles, hakkasin ma lihtsalt nutma, sest ma ju ei näegi neid enam.. Kõndisin läbi kooli nagu mingi vaim, sest lihtsalt nutsin. Kõik tulid lohutama, et sa tuled ju tagasi jne jne. Aga ma pean ju kõigepealt ära minema. Ja see ei ole just kõige lihtsam. Nojah. Koju sõitsin ka üksi, kõik olid kuidagi ära kadunud juba. Sõin veidi ja 1st läksin Anja juurde. Linda oli juba seal. Tegime Tobile ja Christophile kingitust. Nad pidasid sama päeva õhtul sünnipäeva. Võtsime siis sellise hästi pika, mingi 30-40meetrit pika papi ja keerasime rulli ja kleepisime sinna peale hästi palju sente ja münte. Seal oli umbes... 40 eurot kokku ehk. oder? ei, ikka rohkem veel. Igatahes piisavalt ja me panime iga sendi eraldi väikese kotikese sisse ja kleepisime sinna külge. Ikka VÄGA palju tööd. Me olime löpus ikka nii sassis. Üldse ei suutnud, aga ikkagi pinnisime lõpuni välja. Väljas oli veel üle 30 kraadi sooja ja me siis töötasime seal päikese käes. Aga valmis sai :) Siis kojuminek ja 8st olid Nici ja Stefi uksetaga ja läksime sünnipäevale. Algus oli suhteliselt igav. Jäigi selliseks. Me istusime oma ringis naersime, rääkisime juttu, sõime, jõime. Mingi hetk siis helistasin Tobile(ühele teisele, mitte sünnipäevalapsele) ja küsisin, et kus ta on. Ta enne kutsus mind mereäärde, et köik on seal. Ja kuna sünnipäev polnud just põnevaim, siis sebisin Jonast, et ta mulle kuhugi vastu tuleks, sest ma ei osanud sinna sõitta, eriti veel pimedas. Tuli siis kuskil lõpus vastu alles Ninaga. Sõitsin siis loomulikult mööda alguses, aga siis küsisin mingitelt vanakestelt, et kus on Heessel ja sain teada, et otse teises suunas võrreldes sellega kuhu ma enne sõitnud olin. Hea, et nende vanakese pealegi sattusin. Kell oli kuskil 11 läbi veidi ja kedagi ei liikunud. Ja, jah, sel ajal oli saksamaal juba kottpime. Leidsin siis õige koha, Rahvast oli küll, Muusikat ka, aga meeleolu polnud. C pidi ka tegelikult sünnipäevale tulema, aga ei tulnud ikkagi, sest ta oli nii läbi omadega. See viis tuju juba nii alla, et mul polnud tuju enam seal ka olla. Jonas ja Nina hakkasid ka sõitma ja ma siis läksin ka. Ütlesin Peterile ja Tobile ka tsau ja sõitsime. Läksin siis tagasi sünnipäevale ikkagi, sest koju polnud küll tuju minna. Jõudsin suhteliselt täpselt kell 12 et jõudsin ka neile õigeks ajaks õnne soovida. Nad tähistasid sisse (kui saksast otse tõlkida:D tähendab, et kui kell sai 12, hakkas uus päev ja ka siis alles nende sünnipäev) niiet, sobis. Siis rääkisime veel mõndadega terrassil juttu ja tegime paar pilti ja siis läksid lapsed sisse munschkinit mängima ja kell oli 1 läbi midagi, pool2 vist ja ma otsustasin ka koju minna, sest pole paar ööd juba korralikult magada saanud.

Neljapäev oli siis mu viimane päev kodus. Läksin päeval 2st Carliga Hannoveri. Me pidime rongis kokku saama, sest ta tuleb paar peatust varem peale. Rong jõudis siis ette juba ja siis ma nägin peegeldusest, et kutt seisab mu taga. Noooooo, loll laps! :D juba mitu minutit oli seal seisnud :D Schepani tsikk sõitis ka meiega kaasa. Hannoveris siis otsisime paar kingitust eestisse veel ja istusime kohvikus ja käisime niisama ringi. Millalgi õhtupoole juba sõitsime koju, läksime meile. Jätis ta meile, ise läksin isaga pakke tankalsse viima. Teele oli ka mulle kaks pakki saatnud ja siis oma kaks pakki ka viisime kiirteetanklasse ja empsi tuttav võttis need siis järgmine päev peale. Koju tagasi siis, natuke chiiilll ja Läksime juba Roberti Gartenisse. Kutt tähistas sünnipäeva. Elaa oli ka oma kutiga seal. Ta kutt lendas USAst Saksamaale kuuks ajaks ja siis oli meil palju ühist ja kutid rääkisid omavahel, sest C armastab inglise keeles rääkida ja Leo saksa keelt ei oska ju ja siiis me Ellaga seal vahel naersimegi, et me peaks kohti vahetama, aga nad samas ei tahtnud, aga rääkisid ikka, Normal:D Ei, igatahes oli väga fun. Kuskil 2 ajal olid enamus läinud, me köik poolmagasime seal. Läksime siis C'ga, viisime mu ratta koju ja läksime ise schützenfestile veel. Seal oli ka palju tuttavaid nägusi, kellele oli vaja baibai öelda. Kuskil 4 ajal tuli Kirill jutuga, et kas see on tõsi, et Jackson surnud on? ma Mõtlesin, et kutt teeb nalja, aga järgmine päev sain teada, et see oli siiski tõsi. Noja, igatahes pool5 kuskil olime mu majaees, ütlesime C'ga tsau, kui järsku läheb uks lahti ja hostisa piilub välja. Aeg koju minna. Ta kuuleb ikka kõikke noh. Kuigi me polegi mingit häält teinud, kuulis ta ikkagi meid. Väga hull. Noja, suva. Igatahes 5st sain siis magama ka.

Reedel oli 8 ajal äratus, veel viimaste asjade pakkimine ja pesu ja söök ja 10 ajal hakkasime liikume ka. Ah linnas käisin ka veel viimast korda, oli vaja paari asja veel osta. Sõitsime siis Hannoveri. Bahnhofi jõudes polnud veel kedagi seal. Ma olin ka esimene võp, kes kohal oli. Millalgi tulid siis mu kallikesed kõik! Nad tulid mingi 20kesi. Tõid mulle veel suure pildi endast ja kaks kotitäit igasugu saksa sööke, jooke. Siis saime suurepärast uudise: BUSS JÄÄB 1-1.5 TUNDI HILJAKS! Läksime kõik koos siis niikauaks mäkki veel. Sain tund kauem oma kiisudega olla :) Aga siis. Tuli buss. Sel hetkel tulid ka kohe pisarad. Ema ja õde sebisid mu kottidega, olid natuke eemal, ma nutsin seal oma sõprade juures. Siis hakks buss tuudutama, et köik ootasid minu järgi. Ma pidin siis ükshaaval kõigiga tsau jätma hakkama ja jooksin lihtsalt bussile. Manni ja Teele olid seal, me lihtsalt nutsime kohutavalt. Peale poolt tundi sõitu jõudis mulle kohale , et ma pole emale ja õele headaega öelnudki!! Appi, kuidas ma lihtsalt puusse panin. Fakk, see ajas veelrohkem nutma lihtsalt. Mitte, et seda juba vähe teinud oleks. Lugesin seda raamatut ka, kuhu küik mulle sisse kirjutsid. Lihtsalt, aah, raske, nõme, vastik. Igatahes, me sõitsime bussiga veidi mööda. Jõudsime kuskil järve juurde juba, aga siis tuli välja, et oleme valel pool järve, aga peame pooletunnise pausi tegema, sest bussijuht ei tohi enne edasi sõitta. Kokku sõitsime üle 6 tunni mõnusalt. Ja siis olime kohal, YESil. Paul ja lapsed olid juba all, ootasid. Viisime asjad majja, kohe sööma ja siis juba Plenumisse. Kõik võpid. Kokku oli meid 457 vist? umbes nii. Igatahes peale plenumit siis korra tuppa ja YES cafe'sse ja paarteeey. Kunagi siis saime magama ka.

Teisel päeval oli kokku kolm yfu üritust otseselt. Siis oli YFU pilt ka. Me olime kohe esireas :Õ. Mõnus, mõnus. Vabal ajal oli mõnus ja õhtul siis käisime Teele, Pauli ja Raineriga kuskil mereäärest natuke eemal, mingil betoonvärgil kaartemängimas ja niisama nillimas. Vahepeal mõlisesime mingite sakslastega, kes meid peole kutsusid. Siis käisid kaks Yfukat meid vaatamas, tulid Lõuna-aafrikast, õpetasid meile siis veel mingit tantsu ja olime niisama lahedad. Mingi 2 ajal äkki? või isegi hiljem või varem? appi, keine ahnung. Siis vist me pauliga veel tsillisime majas ringi ja tegime toredaid pilte vetsus:D ja kunagi magama ka.

Kolmandal päeval oli siis samamoodi mignid yfundused, vabal ajal niisama chillnill ja õhtul olime siis rannas kuskil mingi puustvärginduse peal. See oli vist tegelt lastele mängimiseks mõeldud? ei tea ka täpselt. Alguses olime vist ikka yes cafe's aga siis peale seda lendasime randa. Kuni yfukad tulid ja meid minema ajasid. Me siis lasime üle YESi hoovi igal pool ringi. Käisime eesti Yfu'kate(vabatahtlike) akna all oma 'kambaga' ja sealt saime küpsist ja kommi ja brötchenit ja muud süüa ja bussi nimekirjad ja me laulsime seal ja niisama rääkisime juttu. Siis aeti meid sealt ka ära. Istusime siis natuke veel treppidel ja läksime vaikselt oma majadesse ka. Ma läksin siis veel pessu ja oi kui tore, mis ma omalt avastasin? muidugi puugi. Kratsisn maha, aga ta vist polnud täiesti kinni end hammustanud, sest mul pole tema kohale mingit täppi ega mingit asja jäänud. No loodame, et tal on siis ebameeldiv elu seal kanalisatsioonis.

Neljandal päeval, ehk esmaspäeval, ehk viimasel päeval ehk C sünnipäeval! (Alles Gute noch mal!<3) em, jah.. mis seal toimus? Päeva ma ei tea. Kui viitsiks meenutada, teaks ikka, aga ei jaksa lihtsalt. Ma tahan selle blogiga juba lõpule jõuda. Päeval oli jälle niisama tore ja õhtul oli jälle paartipaarti. Kuni poole5ni. siis kiirelt majja, pessu, asjad kokku ja minek. Kell 6 hakkasime sõitma. Ma vaikselt lootsin, et pean vähemalt esimese pausini magamiseta vastu, aga ei pidanud sõitma hakkamisenigi :D Sõit oli piikkk ja väsitav. Kokku oma 40 tundi oli vist. Poolas tegime toidupausi, käisime Mäkis. Tellisime kergelt 42 big maci einet, 7 salatit, niisama ekstra 50 juustuburksi teepeale kaasa ja neid pirukamoodivärke ka oma 50 äkki? ei natuke vähe vist. Tulime kokku igatahes kolme ostkäruga mäkist tagasi. See mäkiskäik oli siis teisipäeva õhtul 22.00 ajal ehk? Sõitsime siis edasi eesti poole ja kui öö tuli ja pimedaks läks, hakkas elu suurim torm. Vihma sadas nii, et teed olid ujutatud ja nähtavus 0. Taevas oli ka iga sekundi tagant valge. Lihtsalt väga mõnus. Kuskil öösel kell 3 ja 5 viskasime leedukad koju maha. Nad söitsid meie bussis. Siis jäi Sander ainukeseks kutiks meie bussis. Oli pisike sibi meile :) Lätis 30km enne eesti piiri tegime rannapeatuse, sest olime oma 5 tunni jagu graafikust ees. Kõigepealt jooksid kõik merre (mis oli jääkülm!) ujuma, siis tulid yfukad eestist autoga ja tõid EESTI TOITU! Sõime kõhud ikka mahedalt täis, lebotasime mõned tunnikesed päikese käes, tegime vees kõik koos enegizerit ja mängisime kessaiast. Tahaks neid videosi saada, mis tehti. Väga koomilised võivad olla, usun.. Mingi aeg hakkasime siis muidugi eesti poole liikuma ka. Eestisse jõudes kõik lihtsalt karjusid ja laulsid eesti laule. Pärnus läksid siis osad lapsed juba maha. Kurb/õnnelik hetk. Ei osanudki midagi tunda. Omal oli ju tegelikult veel mõnusad paar tundi minna, aga tuju kuidagi langes sel hetkel. Tegime veel kuskil tanklas peatuse ja saime kõik jäätist :) sänks YFUkad! Tallinnasse jõudes tõmbasime bussidel kardinad ette, et vanemad meid kohe ei näeks. Aga jooksime ikka kohe välja, tegime oma 'eestlased' nalja ära ja tervasime vanemaid. Ütlesime siis üksteisele (jubinad üksteisele) tsaubakaa ja igaüks läks oma rada. Me hakkasime siis teed paldiski sadamasse otsima, sest mul oli isa just sel päeval tööle läinud. Ta töötab laeval. Läksime tervitasime siis teda ka. Veider oli olla terve oma perega jälle koos. Aga samas hea. Kui pärast edasi kodupoole sõitsime, oli küll vahepeal nutt kurgus, sest mõte jooksis selle ümber, et aasta ongi LÄBI. KÖIK. FINITO. Ja nüüd peab tagasi tavalise elu juurde pöörduma Eestis.. Imelik. VÄGA imelik, aga vaikselt peab harjuma. Õnneks nii hull ta ka ei ole, sest palju on tegevust siiani olnud. Lihtsalt ma magan kõik asjad maha! Koguaeg magaks. Esimesel päeval panin omale kell 11 äratuse (kuigi kell pool4 ehk sain magama) ja kell 13.00 olin jubakohtumise kokku leppinud. Vaevalt sain silmad poollahti kell 11, et äratust kinni panna. Mõtlesin muidugi, et magan siis 5 minutit veel. Aga 5 minutist sai kolm tundi ja ma ärkasin alles kell 2. Õnneks oli õde sõbrannale helistanud, et burks magab ja kohtumine kell 13.oo jääb igatahes ära, et hiljem. Ja teine kord siis teisipäeval. Mul oli hommikul vara, pool9 arst. peale seda tulin koju magama ja kell 14.00 oleks pidanud juuksur olema. Ma siis läksin kuskil pool12 magama ja panin kell 13.00 äratuse. Jälle sama asi. Vaevalt üles ja mõtlen, et magan 5 minutit veel. Seekord sai 5 minutist 2 tundi ja ärkasin siis kell 15.00. FAIL. Pole muud midagi öelda. Muidu neljapäeval sai lossipargis veidi oldud, uute inimestega tutvutud. Reedel olime Teele ja Linda pool rahvaga. Nii hea on neid näha jälle. Nädalavahetuse käisin vanaema juures. Ta hakkas peaaegu nutma, sest nii hea meel oli jälle näha mind. Teisipäeval olime Daki juures. Paul tuli ka linna. Aga kuskil kell 1 hakkas seal igav. Ütlesime siis Diilile ja Miilile, et nad meid Olerex'i viiks, sest me tahtsime süüa. Läksime siis sinna, ostsime kabanossi (heaheahea) ja kuulasime autos muusikat. Siis viis Miil Diili koju ja tuli tagasi. Läksime siis autosse ja hakkasime kruiisima. Käisime Roomassaares, tegime modellipilte (:D:D:D:D:D). Ah, enne sodisime Miili autot ka veidi. Väga ilus tuli :) :D Ja siis lasime niisama kella 3ni Kuressaare linnale tiire ümber ja kuulasime Miili lemmibändi (mis see nimi oligi? bring me the horizon ehk? igatahes suhteliselt hea). Siis viskas Miil meid minu maja ees maha, Teele ja Paula tulid mu juurde ööseks. Vaatadime pilte ja naersime puruks end. Lõpuks saime peale 4 magama millalgi. Jälle üks tore õhtu lastega :)

Aga okei. Ma usun, et siin mu blogi ka lõppeb. Kui ma just saksa keeles blogi edasi ei kirjuta.. Aga ma usun, et ma lihtsalt ei viitsi. Aga kes teab, kes teab.. Ju näeb.
Et, siis AITÄHH YFU selle aasta eest, oli supertore. Ma ei unusta seda aastat vist mitte kunagi.. Loogiline ka ju. Igatahes davai. Lapsed, kes lugesite, ma loodan, et oli põnev. Tahaks isegi teada, kes kõik luges, aga ega see tegelikult ju suurt tähtsust ei omagi. Ehk nautisite mu feilimisi ja õnnestumisi Saksamaal, aga nüüd on siis nendega lõpp. I'm out, for good. Arvatavasti..

Olge tublid!
Burks